Britid erastavad riikliku pensionisüsteemi

Suurbritannias käsitatakse seda heaolusüsteemi suurima muutusena pärast Teist maailmasõda. Nagu enamikus teistes riikides, kehtivad Suurbritannias praegu riiklikud pensionid, milleks saadakse vahendid mitte vastavatest fondidest, vaid töötajate palkadest võetavatest maksudest. Kuigi sinna kõrvale on juba praegu tekkinud hästi toimiv erapensionisüsteem, soovib Briti valitsus minna järelikult veelgi kaugemale.

Praegune riikliku pensioni suurus on üksikisikul umbes 5630 ja abielupaaril 8800 Eesti krooni. See süsteem jääb kehtima kõigile neile, kes praegu veel töötavad.

Kuid kõik need, kes edaspidi tulevad tööturule, hakkavad saama pensioni uue süsteemi järgi, mis peaks käivituma aastal 2000. Nende igakuist sotsiaalkindlustusmaksu vähendatakse umbes 880 krooni võrra ning see raha tuleb paigutada aktsepteeritavasse fondi või kindlustusfirmasse. Sissemaksed maksustatakse, kuid tulevane pension on maksuvaba.

Valitsuseksperdid on välja arvestanud, et ühekordsest inimese tööea pikkusest piisab, et luua fond, mille vahenditest suudetakse maksta pensioni, mille reaalväärtus vastab praegusele pensionile. Kui seda aga ei suudeta saavutada näiteks suure töötuse tõttu, siis maksab riik vahe ise kinni. Uue süsteemiga ergutatakse liituma ka neid, kes juba praegu töötavad. Neile tehakse maksusoodustusi, kui nad ise soovivad raha erafondidesse paigutada.

Pensionireformi eesmärk on riigi raha säästa. Kui uus erapensionisüsteem on 2040. a lõplikult valmis, siis vähenevad riigi kulud aastas ca 872 mld Eesti krooni võrra. Tõsi küll, enne seda riigi rahandusseis halveneb, kuna sotsiaalkindlustusest saadavad tulud vähenevad, kuid kulud suurenevad aastate vältel. Prognoositakse, et 40 aasta pärast moodustavad kohustuslikud sissemaksed pensionifondidesse ca 300 mld kr praeguses vääringus, mis on siiski ainult pool summast, mis praegu laekub Briti pensionifondidesse. DI