Siimann nimetab liberaalset turumajandust äärmuseks

Kui liberaalne turumajandus eeldab, et kõik inimesed on võimekad, töökad, initsiatiivikad ja on suutelised vastutama oma tegude eest, siis sotsiaalne turumajandus tunnistab, et kõik inimesed loetletud kriteeriumidele ei vasta, lausus Siimann. «Liberaalset ja sotsiaalset turumajandust ei tohiks vastandada,» ütles ta. «Mõlema teooria pooldajad on seisukohal, et neid, kes ise toime ei tule, on vaja aidata.»

Siimanni sõnul on põhiküsimus liberaalse ja sotsiaalse turumajanduse võrdlemisel, kui suur on abi andmisel riigi osa ja kui suure summa riik suutlikelt ja edukatelt ära võtab. Eesti riigi eelarve on aga väike, mistõttu ka riigi poolt ümberjaotatav summa on tagasihoidlik, ütles Siimann.

«Riigikogul on aga võimalus võtta vastu seadusi, mis toetavad ettevõtlust ehk neid suutlikke, kes riigile raha sisse toovad,» rääkis Siimann.

«Küsimus on selles, kuhu me piiri paneme. Kas kaotame ettevõtte tulumaksu, vähendame tulumaksu protsenti või ei maksusta investeeringuid.»

Siimann kinnitas, et valitsus toetab igati ettevõtlust ja katsub luua võimalikult soodsa ettevõtluskliima, kuid ei soovi käituda ebaõiglaselt nende inimeste suhtes, kes ise hakkama ei saa.

Praegu pooldab valitsus ettevõtte tulumaksu vähendamist alates järgmisest aastast kuni 15 protsendini.

Uuringufirma Saar Poll poolt eelmisel kuul korraldatud uuringust selgus, et 10 protsenti Eesti ettevõtjaid on kindlad sotsiaalse turumajanduse pooldajad, 28 protsenti määratles end kui pigem sotsiaalse turumajanduse pooldajad, liberaalset turumajandust toetas 22 protsenti ja pigem liberaalset turumajandust 33 protsenti küsitletud ettevõtjaid.