1991. a 10. oktoobril taasloodi diplomaatilised suhted Eesti ja Jaapani vahel. Tänaseks on Jaapanis Eestit tutvustamas käinud peaminister Tiit Vähi,välisminister Siim Kallas, majandusminister Jaak Leimann ning mitmed majandus- ja äritegelased. Praegu on käimas Eesti presidendi Lennart Meri visiit, mille käigus avatakse Eesti Jaapani saatkond, mis hakkab vahendama Eesti ja Jaapani ärikontakte. Otsekontakte võib sõlmida ka välisinvesteeringute agentuuri ning majandusministeeriumi väliskaubanduse osakonna vahendusel.
Jaapani asendist Eesti majanduses räägib 14. koht kaubanduspartnerite hulgas. 1996. a moodustas Eesti-Jaapani kaubavahetus vaid 1,5% kogu Eesti kaubavahetusest. Impordi poolest oli Jaapan 10. kohal, ekspordi poolest 19. Peale vahemaa ning Eesti konkurentsivõime on probleemiks ka Jaapani turu suletus.
Eesti impordib Jaapanist põhiliselt transpordivahendeid, eksporditakse eelkõige keemiatooteid, mille arvele langeb 49% Eesti ekspordist Jaapanisse. Kolmandal kohal on puidueksport, mis moodustab aga vaid 0,6% Eesti kogu puiduekspordist.
Eesti idanaabriga arenevad Jaapani majanduskontaktid jõudsalt, ehkki ka siin jääb jalgu poliitika ja piiritüli. Venemaa ja Jaapani vahel ei ole Teise maailmasõja rahu--lepingut veel alla kirjutatud.
1941. a sõlmiti Jaapani ja NSVLi vahel neutraliteedipakt, kuid pärast Hiroshima ja Nagasaki pommitamist otsustasid ka venelased Jaapanit rünnata. 14. augustil 1945 alistus Jaapan liitlasvägedele: põhiosa Jaapanist okupeerisid ameeriklased, Taiwanil kehtestati Hiina võim, Sahhalinil ja Põhja-Kuriilidel Nõukogude võim. 9. septembril maabusid Vene väed Lõuna-Kuriilidel ja 2. veebruaril 1946 inkorporeeriti saared NSV Liidu koosseisu. 17 000 elanikku deporteeriti ning saarele toodi uued asukad.
Probleemi tunnistab ka Venemaa. 1993. a kirjutas Boriss Jeltsin alla Tokio deklaratsioonile, millega Jaapan ning Venemaa väljendavad soovi suhteid parandada. Jaapan on omalt poolt 1994. aastal käivitanud Venemaa kaubanduse ja tööstuse toetusplaani. Sarnaseid jooni Jaapaniga on ka Eesti välispoliitikal.
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!