Vene firmad ei austa aktsionäre

Äsja ilmunud uurimus «Kremlin Capitalism: Privatising the Russian Economy» kirjutab, et paljud Venemaa ettevõtted eiravad avalikult aktsionäride õigusi emiteerides «omainimestele» tasuta aktsiaid ning takistades väljastpoolt uue juhtkonna nimetamist.

Aruande väitel omab 17% ettevõtetest seadusevastaselt isiklikke aktsionäride nimekirju, 44% ettevõtetest on tagasiostetud omaaktsiad müünud ettevõtte siseselt neid uuesti ringlusse laskmata.

Probleemile heitis hiljuti valgust tüli Novolipetski metallurgiakombinaadis, kus välismaistel aktsionäridel, kellele kuulub 40% aktsiatest, ei lastud ametisse nimetada uut juhtkonda. Projekti juhtinud USA Rutgersi ülikooli professori Joseph Blasi sõnul on Novolipetski juhtum normiks -- igas uuritud ettevõttes ilmnesid suhetes aktsionäridega tõsised pinged.

Uurimus süüdistab maaklereid, kes ei ole investoritele selgitanud võimalikke tagasilööke Vene turul, mis on aasta algusest 60% tõusnud ning mida on maailma arenevatest turgudest nimetatud kõige ahvatlevamaks.

Uurimusest ilmneb, et Venemaa suurimatel firmadel on tegelikult lai kohalike ja välismaiste omanike ring, erinevalt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest, mida kontrollivad ettevõtete endised juhtkonnad.

Venemaa erainvestoritele kuulub 100 suuremast firmast keskmiselt 39,1 protsenti, välisinvestoritele 15,7 protsenti. Riik hoiab enda käes 20 protsenti ning ettevõtete juhtkond ning töölised 22 protsenti. Aktsionäride hulka on tulnud hulgaliselt ettevõtete varustajaid ning kliente, kes omavad ligi 15 protsenti aktsiatest. Nii võib osa Venemaa ettevõtteid välja areneda Jaapani korporatsioonide eeskujul. FT