Läheme viisata reisima

Soome tolliameti lõunapiirkonna juhataja Jarkko Saksa on prognoosinud salakaubaveo katsete lisandumist Eesti poolt ja põhjanaabrite piirivalve on lubanud oma tööd tugevdada.

Soome piirivalveameti maa- ja merepiiri osakonna abijuhataja Pekka Laitola kinnitab, et passikontroll saab nüüd keskseks kontrolli teostajaks Soome saabuvate isikute üle. «Varem sooritati eelkontroll konsulaadis, nüüd peab seda ülesannet täitma passikontroll,» lausub ta.

Laitola sõnul on tugevdatud passikontroll peamine põhjus, miks viisavabaduse rakendumisel 1. maist võivad reisiterminaalides tekkida sabad.

Tallinna reisisadama piiripunkti ülem Kalle Dammann ütleb, et piirivalve kontrollib Eesti kodanikke ja võõramaalasi võrdse tõsidusega. Tallinna sadamat läbivate reisijate arv on viimastel aastatel suurenenud ja selle rahvamassiga on piirivalve isikkoosseis juba saanud kogemuse, sõnab Dammann.

Piiripunkti ülem kinnitab , et viisavabaduse saabudes täidetakse reisisadamas kõik piirivalvurite ametikohad. Praegu töötab sadamas 110 piirivalvurit, lähima kuu ajaga kasvab see 30--40 inimese võrra.

Kalle Dammann peab lahendamist vajavaks küsimuseks laevade sõiduplaani, kuna kõik laevafirmad soovivad endale saada kõige magusamaid saabumis- ja väljumisaegu. Piirikontrolli võimalused reisijate vormistamisel on aga piiratud.

Tallinna reisisadamas on kokku 40 passikabiini, neist 12 Soome laevu vastu võtvas A-terminaalis. Üks piirivalvur suudab tunnis vormistada kuni sada inimest, A-terminaalis seega 1200 inimest, räägib Dammann.

«Kui lahendatakse laevagraafikute küsimus, ega siin suurt midagi karta pole,» märgib Dammann. Praegu on piiripunkti ülema sõnul sadamas kõige töömahukamad tunnid hommikul kella üheksast kuni poole kolmeni ja õhtul kella viiest kaheksani.

Eesti vahet üle 20 korra reisinud endine tuntud viievõistleja Väino Korhonen sooviks, et Tallinna sadamas avataks erinevad passikabiinid soomlastele, eestlastele ja teiste Euroopa Liidu riikide kodanikele. Siis kulgeks passikontroll kiiremini, avaldab ta lootust.

Soomes on erinevad passikabiinid Euroopa Liidu riikide ja mitteriikide kodanike jaoks. Viimaste alla kuulub vaatamata viisavabaduse kehtimahakkamisele ka Eesti, kinnitab Helsingi sadama passikontrolli osakonna juhataja Olli Kunnala.

Eesti ametivõimud rõhutavad turvakleebiste passi kinnitamise vajadust neil, kes on oma passi saanud enne eelmise aasta 10. maid. Soome piirivalveametnikud sellele nii suurt tähtsust ei omista.

Soome piirivalve pole veel soetanud kõikjale isegi skannersüsteeme, mis aitaksid Eesti kodakondsus- ja migratsiooniameti büroos kinnitatavat kleebist masina abil lugeda. «1. maiks paneme me need siiski enamikku kohtadest üles,» lausub Olli Kunnala.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektori Andres Kollisti sõnul oli 25. märtsiks ametkonna büroodesse esitatud 4500 avaldust turvakleepsu saamiseks. Kollisti sõnul on see väike arv, kui arvestada Eesti passide koguhulka. Ta kinnitab, et nende ametkond suudab päevas trükkida turvakoodid 2000 inimesele.

Olli Kunnala kinnitab, et eestlased peavad piiril valmis olema selleks, et nende käest küsitakse nende reisisihi, reisi kestvuse ja Soomes kasutatava aadressi kohta. Ta lisab, et kui inimene ei oska selle kohta vastust anda ja tal pole pennigi raha, saadetakse ta ilmselt kodumaale tagasi.

«Loomulikult sõltub kõik reisi eesmärkidest,» jätkab Kunnala. «Kui perekond tuleb näiteks oma jahiga Soome rannikule ja nad ütlevad, et tahavad mööda rannikut sõita, ei eelda me, et neil peab raha kaasas olema. Sama käib ka ühepäevareisijate kohta, kes saabuvad Helsingi kesklinna tiiburitega.»

Soome saatkonna nõunik Kirsti Päällysaho kinnitab, et minimaalne rahasumma, mis turistil peaks kaasas olema, on 0--300 Soome marka päevas. Viimane summa kehtib juhul, kui inimesel pole ööbimispaika, lisab ta.

Soomes võib eestlane ilma viisata viibida maksimaalselt kolm kuud järjest, kuid mitte üle kolme kuu poole aasta jooksul, sõnab Olli Kunnala.

Viisavabadusel pole miinuseid turismifirmade jaoks, lausub reisibüroo Estravel tegevdirektor Aivo Takis, kes on ammu oodanud viisavaba suhtlemise alustamist Skandinaavia riikidega. Tema sõnul on viisavabaduse ainus teoreetiline miinus see, et vähenevad nende riigiorganite tulud, kelle jaoks oli viisatasu seni üks sissetulekuallikas. «Aga ma ei usu, et Soomes või Eestis mõni riigitegelane makromajanduslikult nii lühinägelik oleks,» lisab ta.

«Eesti saatkonnas vähendatakse töötajate arvu,» kinnitab Helsingi saatkonna konsulaarosakonna juhataja Marina Kaljurand. Täpselt sama räägib Kirsti Päällysaho Soome saatkonnast Tallinnas. Tema sõnul vähendatakse konsulaarosakonna töötajate arvu 12-lt seitsmele, kuid see on loomulik.

Eesti ja Soome vahel kurseerivate laevafirmade tööle pole viisavabadus esialgu märgatavat mõju avaldanud. Silja Line'i ja Eestin Linjate piletikassadest öeldi, et nii nagu igal aastal on ka nüüd piletite müük seoses kevade tulekuga kasvanud, kuid viisavabaduse tõttu mingit trügimist ei ole. Tallinkis vastas sõbralik kassatöötaja, et neil on piletite müük maiks praegu nullseisus, kuna laevade sõidugraafik on veel paika panemata.

Tallinki tegevdirektor Keijo Mehtonen prognoosis, et selle kaubamärgi all sõitvate laevadega reisinute arv kahekordistub. Eelmisel aastal sõitis Tallinkiga 700 000 inimest. Silja Line'i tegevdirektor Lars Wendelin avaldas arvamust, et reisijate arv Eesti ja Soome vahel kasvab viisavabaduse järel 20 protsenti. Levinud on ka arvamus, et reisijate hulk kasvab veerandi võrra.

«Viisavabadus tähendab, et Eestist on kergem välja pääseda, kuid isikute kontroll Soome jõudmisel toimib samamoodi edasi,» lausub Olli Kunnala.

Pekka Laitola Soome piirivalveametist lisab, et kurjategijate liikumist üle piiri ei tasu Soomel karta, sest see kontingent pääses riiki ka viisaajal.