Täppisoptikaliin Tartus

HTEC juhatuse esimehe Virginijus Brilise sõnul maksis paarisajast optikadetailist koosnev partii 50 000 Rootsi krooni. Brilis lisas, et läbirääkimised käivad ka maailma ühe suurima optikafirma, Saksamaal asuva Rodenstockiga. «Järk-järgult läheme üle keerulisemate optikadetailide valmistamisele,» rääkis Brilis.

Brilise sõnul maksab Saksamaa päritolu täppisoptikaliin üle 100 miljoni krooni. HTEC hakkas optikaliini paigaldama selle aasta alguses. Tootmisruumideks kohandati Võidu aastaid tühjana seisnud sööklaruumid. HTEC ühe osaniku, ASi VEMO-Pioneer direktori Hanno Pangsepa kinnitusel oli algselt plaanis optikaliin maha müüa. Kuna soovitud hinda ei pakutud, otsustati liin ise tööle panna.

Pangsepa sõnul saab osa optikaliinist edukalt kasutada spetsiaalsete kasvatatud kristallide lõikamiseks, millega võimalik toota jõudioode. Neid kasutatakse väga suurt voolu vajavates seadmetes alates elektrijaamadest ja lõpetades kosmose- ning sõjatehnikaga.

«Mitmel pool maailmas on jõutud jõudioodide katseeksemplarideni,» rääkis Brilis. «Meil aga on praktiliselt olemas tehnoloogia ja seadmed jõudioodide seeriatootmiseks.» Brilise sõnul käivad praegu läbirääkimised USA investorite rühmaga selle üle, kas Tartusse on otstarbekas osta ka väga kallid ahjud kristallide kasvatamiseks või piirdub HTEC kristallide töötlemisega.

Brilise sõnul sõlmisid nad eelmisel nädalal Saksa firmaga MB Laser Systems lepingu, mille kohaselt hakkab HTEC tootma seadmeid erinevate pindade ümbertöötlemiseks. «Selliste seadmete järele on maailmas nõudlus tohutult tõusnud,» rääkis Brilis. «Töötlemisseadmete üheks osaks on laserid, mida hakkaksid tootma Eesti erinevad laserifirmad.»

HTEC moodustati mullu mais. Frma aktsiakapital on 5,3 mln krooni, mis jaguneb nii: AS Liivimaa Väärtpaberid (39,6%), AS Tehas Võit (22,6%), AS VEMO-Pioneer (18,9%), Livoonia Holding (13,2%), eraisikud (5,7%).