Esmeta asepresidendi Ilja Golbergi sõnul ostis firma Venemaalt ja Ukrainast musta metalli ning müüs seda Eestis ja Lääne-Euroopas. «Lõpetasime möödunud aastal aga metalli Euroopasse müümise, kuna see ei olnud meile enam kasulik,» lisas Golberg.
Ta selgitas, et Euroopas on viimasel ajal tööstuse maht vähenenud, ning sealsed firmad ei ole praegu nõus ostma mustmetalli tonni keskmiselt kallimalt kui 240 dollarit. Venemaalt ei õnnestu Esmetal aga metalli alla 270dollarilise tonnihinnaga osta.
Veel 1995. aastal moodustas eksport Esmeta 120 miljoni krooni suurusest käibest 50 protsenti. «Ainult Eesti turule müük ei edenenud aga nii hästi, et kahjumit vältida,» põhjendas Golberg firma möödunud aasta kahjumit.
Golberg rääkis, et ehkki Euroopa tööstuse maht hakkab ilmselt lähiaastatel kasvama, ei ole puhtalt metalliga tegelemine eriti perspektiivikas.
Praeguseks on firma avanud tööriistade ja poltidega kaupleva poe ning hiljuti osteti Soomest tootmisliin, millel hakatakse aprillis valmistama metallist ehitusprofiile.
Uude tootmisliini investeeris Esmeta kolm miljonit krooni.
90 töötajaga ASi Esmeta suuraktsionär on 76 protsendiga ettevõtte oma töötajate aktsiaselts Fermetal.
24% riigiosaluse paneb erastamisagentuur avalikku müüki mais-juunis aktsiate nominaalhinnaga kümme krooni.
Musta metalli müügi ja reekspordiga tegelenud AS Esmeta vahendas mullu 18 000 tonni metalli ning ettevõtte netokäive oli 56 mln krooni.
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!