Mini-Eesti rajatakse vähemalt 2,5 hektari suurusele maa-alale ja sellest peaks kujunema Eesti mudel, kuhu on ehitatud iga maakonna tähtsaima vaatamisväärsuse väiksem variant, rääkis ASi Tammo üks omanikke Arlet Palmiste.
Projekti autorite ettekujutuse kohaselt võiksid Mäos olla esindatud nii Viljandi lossivaremed, Rakvere linnus, Lõuna-Eesti kuppelmaastik kui ka minimeri ehk tiik.
Palmiste lausus, et praegu pole veel lõplikult selge, kui suurel maa-alal hakkab mini-Eesti täpselt paiknema. Tema sõnutsi püütakse maa-ala kunstlikult suurendada hekilabürindi efektiga. «Labürindi seest kerkiks korraga Pärnu ja siis mõni maja Tallinnast,» kirjeldas Palmiste.
Palmiste sõnul peaks iga mini-Eestisse tulev inimene saama sealt kätte kogu Eestit puudutava informatsiooni. Samuti on kavas sinna rajada raamatukogu, kinosaal, videoteek ja konverentsisaalid. Mini-Eesti kujunduse teeb Hirvesoo arhitektuuribüroo.
Projekti jaoks vajaliku maa ostmiseks on tehtud taotlus Järva maavalitsusele, kuid esialgu lõplikku vastust saadud ei ole.
Mini-Eesti rajamiseks vajalike investeeringute suurus ületab Palmiste sõnul 10 miljoni piiri, osa raha loodetakse saada Euroopa Liidu siseturismi arendamiseks mõeldud fondilt. Linnad ja maakonnad peavad finantseerima nende piirkonda esindava ehitise rajamist ise. Projekti tasuvusajaks on arvestatud viis aastat, märkis Palmiste.
ASi Tammo nõukogu esimehe Toivo Keva sõnutsi pärineb mini-Eesti idee teiste riikide kogemustest. Põhjanaabritel on olemas mini-Soome, Brüsselis mini-Euroopa, Itaalias mini-Itaalia, kuhu on ehitatud isegi kunstlikud mäed.
Keva sõnul ei ole tegemist sedavõrd kommertsettevõtmisega, kuivõrd Eesti turismi tutvustava mudeli loomisega.
Mäo rist valiti Palmiste sõnutsi mini-Eesti asukohaks sealt tulevikus mööda mineva Tallinna--Tartu kiirtee tõttu, mis võimaldab kõigil pealinnast tulevatel turistidel sinna poole tunniga kohale jõuda.
ASi Tammo omanikud on Arlet Palmiste, Oskur Teder, reisibüroo Viru Tuur omanik Toivo Keva, Marko Tommingas Maapangast ja Meelis Pai Tallinna linnateatrist.
Seotud lood
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.