Hoiupank tahab Dvigatelist loobuda

«Ma ütleksin vaid niipalju, et praegu on läbirääkimised käimas ja nad käivad heal partnerluse tasemel,» lausus Hoiupanga laenudivisjoni direktor Aivar Rehe. Ta lisas, et vastastikusel kokkuleppel määratletakse ka kõik aktsiate müüki puudutavad üksikasjad.

Küsimusele, miks Hoiupank soovib loobuda Diamarki aktsiatest, vastas Rehe, et see on nii Hoiupanga kui Diamarki teiste aktsionäride huvi, et Hoiupank oma 14% osaluse maha müüks.

Dvigateli juhatuse esimees Ants Pilving rääkis, et Hoiupangal ei ole erilist huvi hoida oma osalust pangandusega mitte seotud tegevuses.

Dvigateli nõukogu esimees Ülo Pärnits ütles, et temale arusaadavalt ei taha Hoiupank enam Diamarki aktsionär olla.

Hoiupangast sai Diamarki osanik pärast ühinemist Tööstuspangaga, kes oli seni Diamarki üks osanikest.

Pilvingu sõnul on Saksa masinatööstusfirmadele kuuluva ASi Logit Eesti esindajad mitmel korral suusõnaliselt teatanud oma soovist suurendada osalust firmas, kuid ametlikult nad seda teinud ei ole.

Praegu on Logit Eestil Diamarkis 14protsendiline osalus «Sakslased tahavad Dvigatelis oma toodangu valmistamise mahtu kasvatada ning seetõttu ka oma osalust firmas suurendada,» teatas Pilving.

Pärnits märkis, et tal isiklikult ei ole selle vastu midagi, kui Logit Eesti ostab endale aktsiaid juurde. Iseasi on, kas hinnas kokkuleppele jõutakse, lisas ta.

Dvigateli osanikest Saksa firmad Bütfering, B+S Maschinen ja Müller Grupp valmistavad toiduainetööstusele konveierliine.

Dvigateli ülejäänud aktsionäride osalust ei soovinud Pilving täpsustada. «Oleme vastu võtnud rida otsuseid aktsiate ümberjagunemise kohta, kuid see protsess on veel lõpule viimata,» sõnas Pilving.

Pärnitsa sõnul jagunevad praegu Diamarki aktsiad omanike vahel nii, et 33% kuulub ASile Mainor, 25% Dvigateli töötajate firmale Diamark, 14% Hoiupangale, 14% ASile Logit Eesti ning 14% ASile Emet.

Umbes 900 töötajaga Dvigateli möödunud aasta käive oli toorainekulusid arvestamata 60 miljonit ning kahjum 10 mln krooni. Sellel aastal on aga tulnud tellimusi sedavõrd, et on võimalik valida kasulike ja vähem kasulike tellimuste vahel, lausus Pärnits.