Kinnisvarakauplejad tahavad avalikku registrit

Avalik kinnisvaraäriregister peab tulema, väidab Tallinna panga vanemprojektijuht Hannes Kuhlbach. Tema sõnul ostetakse hetkel kinnisvara nagu põrsast kotis, sest info kättesaamine ei ole võrdne kõigile asjast huvitatuile. Avaliku registri loomine oleks suur tuluallikas nii kinnisvarafirmadele kui registrile, arvab Kuhlbach. Ta toob paralleeli Soomest ja Rootsist, kus sellised registrid töötavad.

Kuhlbachi sõnul koostab esimest registrit hetkel Tallinna linnaplaneerimisamet. «Olen kuulnud, et neil on andmete saamisega tõsiseid raskusi. Osad kinnisvarabürood ei ole andmete andmisest huvitatud, osad on nõus seda tegema ainult raha eest,» lisab Kuhlbach.

Riigi statistikaameti kinnisvara ja investeeringu statistika sektori juhataja Aino Uusküla sõnul peavad kinnisvarafirmad esitama kord kvartalis aruande ostude-müükide ja renditehingute kohta. «Ma ei tea, miks osad kinnisvarafirmad oma kohustustest kinni ei pea. Meile tulev info on ju salajane, siit ei imbu midagi välja,» lisab Uusküla.

Omanimelise kinnisvarabüroo omaniku Hillar Viksi sõnul valdavad kinnisvarafirmad piisavalt infot kinnisvaraturul toimuva kohta, kuid nad ei ole huvitatud selle levitamisest. Informatsiooni hangitakse nii ajakirjandusest, teistest firmadest kui ka hooneregistrist ja kinnistusametist.

Tallinna hooneregistri juhataja asetäitja Toomas Nurmoja sõnul ei ole hooneregister kellegi jaoks otseselt suletud. «Kui kinnisvarabürood pöörduvad meie poole isikliku äri ajamise eesmärgil, siis sellist huvi me ei rahulda. Anname infot vaid omanikule või volitatud asjaajajale,» ütleb Nurmoja.

Kinnistusameti kohtuniku abi Kersti Pädami sõnul jagunevad ameti andmed avalikeks ja mitteavalikeks. Kui kinnisvarabürool on õigustatud huvi, saab ta kohtunikult loa salajaste materjalidega tutvumiseks.

Viksi sõnul ei ole kahjuks kinnistusametist väljastatavad andmed alati tõesed. Tallinna abilinnapea Mait Metsamaa soovis mõni aeg tagasi müüa talle kuuluvat kinnistut Pikk 31. Ostja aga sai teada, et kinnistule on seatud hüpoteek. «Võtsin kinnistusametist välja kinnisturegistri teatud osa ja nende andmete põhjal ei olnud kinnistul hüpoteeki. Rääkisin omanikuga ja omanik tunnistas, et võttis pangast laenu. Pärast tuli välja, et pank ei olnud kinnistusametit õigel ajal informeerinud,» seletab Viks.