Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul ei arvesta Eesti maksusüsteem, et metsa istutaja ei saa sealt mingit tulu. Metsamajanduskava kohaselt on metsaomanikul vaid metsa taastamise kohustus.
«Omanik peab tahtma metsa taastamisse investeerida,» selgitas Reiljan muudatusi. «Neid ettepanekuid on riigikogule tehtud korduvalt, aga sama palju on neid ka tagasi lükatud,» kommenteeris ta.
Metsakapitalist laekuva tulu vähenemise ja halduskulude kasvu tõttu alanud metskondade liitmine ja ametnike koondamine on jõudmas lõpusirgele, tõdes metsaameti peadirektor Andres Talijärv. Kui jaanipäevaks on ka Pärnumaal ja Saaremaal lahendus leitud, jääb Eestisse 113 metskonda, lisas ta.
Eelmise aasta algul oli Eestis 184 metskonda, enne Teist maailmasõda 102 metskonda.
Metskondade vähendamisega kaasnev koondamine puudutab vaid ametnikke, kinnitas Talijärv. Metskondades varem töötanud kahest tuhandest metsaülemast ja metsavahist on praegu tööta kuussada inimest, rääkis ta.
Metsavahtidele on Talijärve sõnul pakutud lepingulist metsatööd, aga paljud ei ole ise soovinud. «Leiavad tasuvama töö erafirmas,» lisas ta.
Reiljani kinnitusel ei ole võimalik säilitada süsteemi, mille halduskulud on kasvanud 42 protsendini.
Kui 1995. aastal sai metsaamet lisaks riigieelarvele metsakapitalist 560 mln krooni, siis mullu 430 mln krooni.
Riigimetsanduse juhtimise ümberkorraldamine, mis jätab metsaametile järelevalve osa ja viib metskonnad loodava riigimetsade valitsuse alluvusse, jõustub plaani järgi septembrist.
Metsapoliitika on praegu arutusel riigikogu keskkonnakomisjonis ja jõuab riigikogusse hiljemalt mais.
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!