Turismimaks

Eestisse tulevate turistide «maksustamisest» on juttu olnud juba aastaid. Kord on räägitud lennuväljamaksust ehk lahkumismaksust, kord hotellimaksust jne. Siiani on kõik jutuks jäänudki.

Seoses Eesti ja Soome vahelise viisavabaduse saabumisega tõstis Tallinna linnavalitsus paar päeva tagasi üles taas turismimaksu kehtestamise idee. Teleesinemises märkis linnapea nõunik Jaano-Martin Ots, et esialgsete arvestuste kohaselt laekuks iga Eestisse tuleva turisti poolt makstava 10 Soome marga suuruse maksu korral aastas riigile ligi 60 miljonit krooni, viisavabadusega kaasneva turistide arvu kasvuga võiks see number olla aga veelgi suurem. Ideel endal pole esmapilgul vigagi, eriti kui arvestada, et riigil pole turismi toetamiseks raha jätkunud.

Küll aga tekib kohe küsimus, kuidas kujutab linnavalitsus endale ette seda, kes ja kuidas seda nn turismimaksu koguma hakkavad, kuhu see laekub ning kui suur osa sellest siis lõppude lõpuks turismile tagasi tuleb. Ja kas see on riiklik või kohaliku omavalitsuse maks?

Oleks igati õiglane, kui maksu maksaksid nii sadama, lennuvälja kui ka maismaapiiri kaudu tulevad turistid. Seega langeks maksukogumise koormus piirivalvele. Kuid kas ei kasvaks siis juba niigi pikk ooteaeg näiteks sadamas veelgi pikemaks?

Ühelegi küsimusele linnavalitsuse esindajad vastata ei oska, kuna asi olevat veel idee tasandil ning vajavat läbikaalumist ja arvestusi. Seda soovitaks linnavalitsusel küll erilise põhjalikkusega teha, sest maksundusalase õppetunni peaks linnavalitsus Valikaga juba saanud olema. Enne järjekordse maksu kehtestamist võiks teha selgeks, kas lõpptulemusena ei osutu maksu kogumisele tehtavad kulutused suuremaks saadavatest tuludest. Pole ju mõtet maksu kehtestada lihtsalt maksu pärast.