Arvan, et kui kõik mak-saksid makse kehtiva seaduse järgi, siis riigi tulud suureneksid 20 protsenti kindlasti.
Seda pole võimalik saavutada administratiivsete meetoditega, vaid sotsiaalse kontrolli meetoditega. Selleks sobivad väga hästi personaliseeritud pensionimaksud, kus inimene ise teab, mille jaoks ta raha kogub, ja kus iga numbri taga on nimi.
Siis pole enam mõtet musta ümbrikut teha, sest siis ei teki kogumiskindlustuse näol pensioniosakut, mille hiljem vanaduses kätte saab.
Praegu korjatakse see kõik ühisesse katlasse ja pensioni saavad kõik võrdselt. Mingi osa peab olema muidugi ka solidaarsusjaotusel, sest osa inimesi ei suuda mingil põhjusel anda sellist panust.
Maksumaksja suhtumine maksude maksmisesse ei ole muutunud, sest kahjuks riik, valitsus ja ametnikkond on oma mõttetute ebaotstarbeliste kulutustega ja raiskamistega töötanud selle vastu. Iga maksumaksja silme ette terenduvad ikka uhked kabinetid ja uhked autod, mis tema raha eest on ostetud. Tekib väga suur küsimärk, milleks seda raha oli vaja riigile maksta.
Varade deklareerimise idee tekkis maksumaksjate ühingus juba neli aastat tagasi. Idee on õige, sest sealt pealt hakkab kontroll.
See eeldab aga ausaid mängureegleid ja vastavat suhtumist kõigi poolt. Et maksumaksja rahasse suhtutakse ka hellalt, kokkuhoidlikult ja mõistlikult.
Kui selline asi on silmnähtav, siis maksumaksjad näevad, et nende raha on läinud asja ette ja siis on ka suhtumine teine.
Praegu tõstetakse aga näiteks kütuseaktsiisi, kuid see läheb nagu musta auku, teed on ikka sellised, nagu nad olid varem.
Küsige seda riigi statisti-kaametist. Ma ei oska seda öelda.
Ma ei taha sellel teemal üldse spekuleerida. Käesoleva aasta 17. veebruaril ilmus Sõnumilehes üks artikkel, mis käsitles varimajanduse teemat. Võite ka sealt vaadata, seal on näidatud statistilised andmed.
Ühelgi riigil pole õnnestunud oma maksumaksjatelt sajaprotsendiliselt kõiki kehtestatud makse kokku korjata. Teoreetilise numbriga võrreldes, ma mõtlen.
See, et me riigieelarve täis saame, on väga hea tulemus.
Eelmise aasta eelarve on täis saadud.
Selline ümbrikupalga värk on meil päris palju levinud. Julgen öelda, et kuni veerand läheb ikkagi veel kassast mööda. Ümbrikupalga vastu saab võidelda sotsiaalkindlustusreformi abil, et igamehe palk ja tema tulevik on seotud. Ühest retsepti ei ole, kuidas maksupettuste vastu võidelda. See, et osa palka ümbrikus makstakse, on praegusesse maksusüsteemi ja sotsiaalkorraldusse sisse programmeeritud. Maksude maksmine on mõne aasta tagusega võrreldes oluliselt paranenud. Arvan, et väiksemates ettevõtetes, kes püüavad turul oma kohta iga hinna eest säilitada, on aga ümbrik veel jõus ja nende hulgas erilisi muutusi toimunud ei ole.
Seotud lood
Kaubanduse mahud näitasid oktoobris juba kerget tõusu ja mõõnaaeg on ületatud, leiab LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe. Seda enam tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata e-makselahenduste võimekusele.