Piiritusetehaste viimsed hingetõmbed

ASi Rakvere Piiritusetehas direktor Sven Prees rääkis, et piirituse ekspordi peatumise tõttu on tehas tootnud üle miljoni liitri piirtust lattu. «Ilmselt aprillikuu peame veel vastu, siis on kõik,» rääkis Prees. «Siis ei ole piiritust enam kusagile panna ja käibevahendid on ka otsas.»

ASi Moe Piiritusetehas juhatuse esimees Arvo Antropov ütles, et tema juhitava firma laos seisab preagu 700 000 liitrit piiritust. «Eks me ise ja ka meie partnerid oleme teinud Venemaa tolliametile mitmeid taotlusi olukorra parandamiseks, aga see küsimus on Venemaa valitsuse otsustada,» rääkis Antropov.

Tema sõnul saab ka Moe piiritusetehas töötada olukorra jätkudes veel vaid aprillikuu. «Kui olukord selleks ajaks ei parane, jääb tehas remonti ja võetakse puhkus,» rääkis Antropov. Edasi jääb tema sõnul siis veel ainult oodata, et siseturg piirituse ära tarbib.

Moe piiritusetehase toodangust jääb kohalikule turule umbes kolmandik. Ülejäänu eksporditakse põhiliselt Kasahstani.

Aasta algusest kehtiva määruse kohaselt peab Vene piiri ületava piiritusekoguse pealt maksma kohe kõik aktsiisi- ja käibemaksud. Ehkki seadus oli jõus pikemat aega, ei võetud eelmise aasta lõpuni erandkorras makse raudteetsisternidega veetava piiritusese pealt ja Eesti piiritusetehased said oma toodangut vabalt Venemaale ja sealt Kesk-Aasiasse eksportida.

«Praegu kehtiva määruse järgi normaalselt eksportides oleks piiritusetehastel vaja leida 100 miljonit krooni vaba raha, et seda Venemaa maksusüsteemi paigutada. Seda raha aga ei ole ja piiritusetehastel puudub kindlus, et piiril makstud raha kunagi tagasi tuleb,» rääkis Prees.