Kuhu jõuab Eesti majandus aastatuhande vahetuseks?

Ma arvan, et aastatuhan-de vahetuseks peaks see kriis, mis praegu on, möödas olema. Praegu ei ole tegemist majanduskriisiga, vaid mõttekriisiga. Selleks ajaks on põhijoontes välja kujunenud väliskaubanduse struktuur geograafilises mõttes. See, mis selleks ajaks kujuneb -- Venemaa, Ukraina, Balti riigid, Euroopa Liit, Skandinaaviamaad --, säilib pikaks ajaks.

Selleks ajaks settivad välja need majandusharud, mis on Eestile omased. Joonistuvad välja selgemad piirjooned, põhikaubad, põhimajandusharud, mida me muule maailmale pakume.

Mis puudutab inimeste sissetulekuid, siis tõenäoliselt oleme üks rikkamaid riike Ida-Euroopas. Enamik inimesi on eluasemeprobleemid vähemasti kontseptuaalsel kujul enda jaoks lahendanud. Praegu ripuvad paljud õhus, elavad üüripindade peal. Selleks ajaks peaks olema kõigile selge, millise osa sissetulekust eluase neelab.

Kroon püsib stabiilsena, devalveerimist ei tule. Paari aasta jooksul saame teada, mis mõjuga on olnud need investeeringud, mis siiani Eestisse tehtud on. Selle raha puhul, mis jooksva eelarve defitsiidi on tekitanud, saame teada, kui hästi see on tootma hakanud. Väga suur tõenäosus on, et raha on õigesti investeeritud ja me näeme, et defitsiit ei suurene.

Mulle tundub, et Eesti pole saavutanud siiski majanduses sellist stabiilsust, et piisava täpsusega majanduslikke näitajaid oleks võimalik ette ennustada.

Selleks ajaks võib siin tulla nii-öelda murdumise momente seoses oma rahaga.

Murdumine võib tulla meie hindade kasvu ehk inflatsiooni ja meie vahetuskursi omavahelisest suhtest. Ühel juhul ei voola enam sisse nii palju raha, kui välja voolab. Tuleb likviidsuskriis, mis toob kaasa pankrotilaine või lahtiütlemise krooni fikseeritud kursist.

Teine murdumise efekt on see, et raha tuleb sisse, otsest likviidsuskriisi ei teki, kuid enamik eksportööre satub siseinflatsiooni tõttu olukorda, kus eksport ennast enam ära ei tasu.

Kui aga mingeid murranguid ei tule, võib loota, et 4--5protsendine majanduskasv jätkub.

Paraku ei ole näha seda kiirendusmomenti, mida pikisilmi oodatakse.

Ainuke võimalus kiiresti kasvada on kiiresti eksportida. Näiteks Venemaaga suhete normaliseerimine annaks tõhusa baasi kiireks majandusarenguks. Palju vähemtõenäoline on, et meile tehakse lähitulevikus Euroopa poolt järeleandmisi. Nii et meie majanduskasv sõltub suures osas siis välispartnerite, mitte isegi meie poliitikast.