Salakauba avastamise hind

Ajalehtede esikaanel püüavad aeg ajalt lugejate pilke uudised järjekordse salakaubalaadungi avastamisest. Tolli eduka töö varjukülg on pahased transiitkauba ekspedeerijad, kellele tolli töömeetodid on kaela toonud lisakulu ja ajakadu.

Tolliameti käskkiri 1995. aasta augustist annab tolliinspektuuri juhatajale range hoiatuse: kategooriliselt on keelatud avada TIR- märkmikke vedudele, kui Eesti tolliametnike poolt pole kontrollitud kogu laaditavat kaupa. Sama kehtib ka transiidina Eestisse saabuvates koormaruumides asuvate kaupade kohta, kui neile taotletakse Eestis TIR-märkmiku avamist. Kogu kaup tuleb tollile ette näidata. AB Ekspedeerimise müügijuhi Risto Merisalu sõnul tähendab see, et kogu kaup laaditakse konteinerist maha, loetakse üle ja laetakse tagasi. Kuigi käskkiri kannab kuupäeva 8. august 1995, on toll ekspedeerijate väitel hakanud konteinereid aktiivselt kontrollima alates tänavuse aasta algusest. Melship Eesti tegevdirektori Paavo Kollomi sõnul vaadati nende konteinerid möödunud aastal üle 1--2 korda. Nüüd kontrollitakse iga päev 3--4 konteinerit.

Tallinna tolliinspektuuri juhataja Toomas Udu tolli aktiivsuse tõusu ei kinnita. «Hea meelega kiidaks takka, et see on tõesti nii, kuid ei ole,» räägib ta. Tema sõnul on toll pidevalt püüdnud täita TIR-konventsiooni nõudeid, mis näevad ette laadungi kontrollimist enne TIRi avamist. Kontrollimiste tihenemist põhjendab Udu Venemaa nõuete karmistumisega, mistõttu on sinna riiki kõige lihtsam sisse pääseda TIR-märkmikku kasutades. Seega on TIRi avamine Eestis sagenenud.

Koos paberite vormistamisega keskmiselt 3--4 tundi aega võttev protseduur võib ebaõnne korral venida ka mitmepäevaseks. Kuna kõiki konteinereid laevalt korraga maha laadida ei suudeta, sõltub ajakulu näiteks laadurite koormatusest.

Kui Melship Eesti autod õhtul kell kuus järjekorras esimeseks jõudsid (et viia konteinerid tollilattu, kus neid kontrollitakse) avastati, et ilm on liiga pime ja laadimine lõpetati. Melshipi lootus järgmisel hommikul esimesena oma konteinerid kätte saada ei täitunud. Sadamasse tuli laev sigarettide ja alkoholi laadungiga. Nendega peab toll tegelema eelisjärjekorras. Melshipi kaubani jõuti alles uue päeva õhtul. 3--4 tunni asemel kestis viivitus 24 tundi.

Tolli aktiivsest kontrollist tunnevad rõõmu tollilaod, kellele on avanenud uus teenimisvõimalus. Konteinerieid kontrollitakse tolliladudes. Komerki tolliladu kasutava AB Ekspedeerimise andmetel maksab puistekaupadega 20jalase konteineri ümberlaadimine 700 krooni, 40jalasel konteineril 1200 krooni. Alustel kaupade laadimine on odavam. Komerki lao tolliinspektori sõnul jõutakse olenevalt päevast kontrollida 6--10 konteinerit. Kui arvestada aastas 260 tööpäevaga, võib konteinerite kontroll lisada tolliladude käibele kuni 300 000 krooni. Tolliladudele makstav raha tuleb ekspedeerijal küsida kliendilt. Risto Merisalu väitel on see juba mõju avaldanud. Konteinervedusid on jäänud vähemaks. «Näiteks üks Moskva klient kasutab nüüd Riia sadamat, sest väidetavalt on see odavam,» toob Merisalu näite.

Paavo Kollomi väitel mujal maailmas konteinerite lauskontrolli ei praktiseerita. Rotterdami sadamat läbib päevas 6000 konteinerit ja sellise kontrolli teostamine ei ole mõeldav. Ka Soome ja Läti sadamates piirdutakse pistelise kontrolliga.

Nähtavasti tuleb ka Eestis oodata aega, kuni konteinervedude maht tõuseb tasemeni, kus nende lauskontroll pole füüsiliselt teostatav. Kuid kasvatades klientide raha- ja ajakulu võib see aeg jääda tulemata. ÄP

Lugedes aegade jooksul lehti, on näha, et toll on avastanud just niisuguse kontrolli käigus konteinereid, kus saatelehel oleva kauba nimetus ja konteinerites olev kaup ei lähe omavahel kokku. See ongi tolli põhiülesanne.

Toll peab rohkem töötama operatiivinfoga. Et 100% kõiki konteinereid kontrollitakse, on natuke rumal ja tõstab ekspedeerimise hinda.