Kas prügivedu on tasuv äri?

Prügivedu nõuab meele-tult suuri investeeringuid, sest tehnika on väga kallis. Peale investeeringute nõuab ta ka suurt turgu. Ühe autoga prügivedu korraldanud surevad varsti välja.

Kui sa tahad ühe autoga prügi vedama hakata, tahad muretseda normaalse auto ja prügikastide pargi, siis peab olema minimaalselt kaks-kolm miljonit tagataskus, et investeerida.

Ega prügivedu mingeid ülikasumeid ei too. Rootsis loetakse väga heaks, kui saadakse viis kuni seitse protsenti kasumit.

Kui prügivedu toimub suures mahus, siis pakub see eraettevõtjatele kindlasti huvi. Erafirmadele valmistab probleemi see, et kõigile üle kahetuhandelise mahuga lepingutele tehakse riigihange.

Riigihange on aga ainult aastane. Prügimajandus on ikkagi seotud väga suurte riskidega. Ma saan paarimiljonilise lepingu, ostan auto, ostan kastid, investeerin sellesse, kuid teenindada saan ainult aasta aega.

Aasta pärast tehakse uus konkurss ja öeldakse, et kuule, vend, näe meil tuli teine firma, kes tegi parema pakkumuse kui sina. Selline riigihangete süsteem peletab tõsised ettevõtjad eemale, sest pole kindlustunnet, et oma investeeritud raha tagasi saab.

Skandinaaviamaades on tavaline see, et tehakse viie-seitsmeaastased lepingud ja aasta peab ette teatama, kui soovitakse leping lõpetada. Meil aga aetakse ninad vingu juba siis, kui kuuldakse, et kaks kuud on etteteatamise aeg.

Üks tähtis osa lepingust on hind. Pikaajaline leping on kasulik ka kliendile, sest see annab prügifirmale pikaajalise garantii ja prügifirma saab kliendile pakkuda tunduvat soodsamat hinda, kui on aastase lepingu puhul. Aastase lepingu korral peab arvestama 20--30 protsenti riski juurde.

Ma usun, et hinnatase lähiajal ei muutu. Hinda võib hakata mõjutama see, kui tulevad kaasaegsed prügimäed. Prügiladestamismaksud ja riigi poolt kehtestatavad saastemaksud võivad hinda hakata muutma.

Igasugune äri, kui seda õigesti aetakse, on tasuv. Kui tehakse sellist tööd, mida ühiskonnale on vaja, siis on ta tasuv. Praegu tegeleb Tallinnas prügiveoga kaks firmat. Ma arvan, et neid tekib tulevikus veelgi juurde. Praegu on ka mujal üpris otstarbekas raha rakendada.

Kui keegi eriautobaasi ära ostab, siis peab eriautobaas hakkama ka kasumiga tööle, sest vastasel juhul on ostja ämbrisse astunud. Ma arvan, et sellele Nõukogude-aegsele süsteemile, kus olid nn planeeritud kahjumiga firmad, tootmised ja tooted, peaks tulema lõpp. Igasugune majandustegevus eeldab seda, et kulud kaetakse ära.

Meie eriautobaasi teenu-seid ei kasuta. Me viime oma prügi ise prügimäele. Lisaks veame ka lähedal asuvate ettevõtete prügi. Ju on siis meie prügiveo hinnad, millega välja tuleme, teistele veelgi vastuvõetavamad, kui spetsiaalselt prügiveoga tegelevate firmade hinnad, et nad meie teenust kasutavad. Prügivedu on meil kasumis. Me ei ole röövlid ja teised on väga õnnelikud, et me sellise hinnaga nende prügi ära viime. Meil oli kunagi plaan hakata koostöös ühe Prantsusmaa firmaga tootma prügikonteinereid. See firma tegeles prügikonteinerite valmistamisega ja nad rentisid Pariisile välja prügikonteinereid ning omasid Pariisi prügimajanduse käibest 75 protsenti. Prantslased tegid meile selgeks, et prügimajandus on tasuv äri. Kui seda asja korralikult teha, siis see peaks tasuv äri olema küll. Tundub, et see äri on küllaltki kapitalimahukas. On parem, kui prügiveoga tegeleb linna asemel eraettevõte.