Väärtpaberitulude osakaal pankade tuludes on vähenenud

Kui veebruaris moodustas tulu väärtpaberitehingutelt keskmiselt 15 protsenti pankade kogutulust, siis märtsis langes vastav näitaja alla kümne.

Jaanuaris moodustas väärtpaberitehingutelt saadav tulu üle kolmandiku pankade kogutuludest, mis Forekspanga analüüsi osakonna juhataja Piret Villmanni hinnangul oli erakorraline.

Villmani sõnul ei tõusnud märtsis aktsiate hinnad jaanuarikuuga võrreldavalt. Hinnatõus toimus kuu lõpus ja pangad ei jõudnud oma portfelle realiseerida.

Hansapanga analüüsi osakonna juhataja Kristina Siimar sõnas, et pank avaldab tulude struktuuri ainult kvartali lõikes, kuid lisas, et märtsikuus oli väärtpaberitulude osakaal nullilähedane.

Tallinna Panga finantsturgude direktori Martti Siimanni ütlusel on pank Eestis rohkem vahendaja rollis ning investeeringuid teostab enam Lätis, Leedus ja Venemaal, mistõttu panga väärtpaberitest saadav tulu ületab teiste pankade oma oluliselt. Samas märkis Siimann, et sellest 25protsendist moodustab vähemalt poole vahendustegevusest saadav tulu, mis ei sõltu turu liikumisest, vaid käibest.

Pangandusspetsialistide hinnangul suureneb järjepidevalt traditsioonilisest pangandustegevusest saadavate tulude (intressitulud, komisjonitasud, valuutavahendustehingud jm) osakaal.

Villmanni hinnangul on esimeses kvartalis arenenud kõik intressitootvad varad, samuti on kasvanud kõikide pankade bilansimahud. «Traditsioonilises pangandustegevuses on pidev kasv ja selle arvel peaks tulud ka edaspidi suurenema,» lausus ta.

Kuigi viimasel viiel päeval on aktsiaturul toimunud hinnalangus, prognoosis Piret Villmann aprillikuu väärtpaberitulude osakaalu samaväärseks veebruari omaga. Seega peaks väärtpaberitulude osakaal suurenema.

Villmann tõi põhjenduseks, et aktsiahinnad tõusid aprilli esimestel päevadel ja märtsikuu lõpus toimunud tõusud kajastuvad mõnevõrra ka aprillikuu realiseeringutes.

Siimanni sõnul peaks Tallinna Pangas väärtpaberitulude senine osakaal kogutulus säilima.