Sõltumatu hinnakomisjoni esimehe akadeemik Ilmar Öpiku andmeil oli kaupade ja teenuste müügi kogumaht Eestis mullu 66,7 miljardit krooni, millest vaid 3,4 protsenti moodustas elektrienergia hind.
Öpik ütles, et kuna elekter kallineb suurtarbija jaoks suhteliselt vähem kui väiketarbija jaoks, ei ole karta kaupade ja teenuste olulist hinnatõusu.
Valitsuse teisipäevase otsuse kohaselt tõuseb elektri keskmine hind (päevase ja öise tariifi kokkuvõttes) 1. mail madalpinge tarbija jaoks 46, keskpinge tarbija jaoks 33 ja kõrgepinge tarbija jaoks 16 protsenti.
Öpiku sõnul oli hinnakomisjoni põhiline ülesanne leida optimaalne variant elektri omahinna ja kodutarbija maksevõime vahel. Ehkki suund on võetud kodutarbija doteerimise lõpetamisele, kulub toetuseks tänavu 100 miljonit krooni, lausus Öpik.
Majandusminister Jaak Leimann teatas, et seoses elektri hinna tõusuga peaks sel aastal riigikassasse täiendavalt laekuma 25--30 miljonit krooni käibemaksu. Leimanni sõnul on tõenäoline, et osa sellest suunab valitsus toimetulekutoetusteks.
Eesti Energia andmetel tasus kodutarbija möödunud aastal elektri eest keskmiselt 65,65 krooni kuus. Leimann märkis, et kindlasti ei suurene klientide kulutused proportsionaalselt tariifidega, kuna inimesed õpivad elektrit üha enam kokku hoidma.
Majandusministeeriumi asekantsleri Arvi Hamburgi hinnangul tähendab 1. mai hinnatõus keskmise leibkonna kulude 2,7protsendilist kasvu.
Seotud lood
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.