4000 soomlast Eestisse

Eelmisel suvel koges perega Eestis puhkamas käinud soomlane Pekka Heiskanen, et Tallinnast kaugemal endale ööbimiskohta leida pole nii lihtne. Sellest sündis äriidee koostada andmebaas ja kataloog Eesti väiksemate ja vähemtuntumate majutusasutuste kohta.

Praeguseks on TourBalticumi koostatud infopank saja Eesti majutuskoha kohta Amadeus-broneerimissüsteemis olemas pooles tuhandes Soome reisibüroos.

«Idee iseenesest on hea,» kiidab kataloogis reklaamitava Põlvas asuva Pesa hotelli müügijuht Ulla Timmo soomlaste leidlikkust ning lisab, et arvatavasti oleks Eesti firmal endal olnud raskem minna Eestit soomlastele müüma. Samas tõdeb Timmo, et ta on kataloogide suhtes üsna skeptiline, kuna varasemate kogemuste põhjal tuleb suurem osa välisturiste kohale siiski tuttavatelt kuuldud informatsiooni, mitte aga kataloogiinfo põhjal.

Kui algul prognoosis Heiskanen, et suve jooksul tuleb kataloogi abil Eestisse 1000 Soome peret, kes veedavad siin keskmiselt viis päeva ja kulutavad ööbimisele keskmiselt 5 miljonit krooni, siis nüüd on ta veendunud, et tegelikkuses kasvab nii ööbimiste arv kui ka Eestisse jäetava raha hulk veelgi suuremaks.

Heiskanen tõdeb, et koostööni Eesti majutusasutustega jõuda ei olnud lihtne. Ta sõitis enne kataloogi kokkupanemist koos äripartneri Jüri Feldmanniga Eesti mitu korda risti-põiki läbi ja saatis laiali hulga kutseid erinevatele majutusasutustele, et need tuleksid koostööalasele kokkusaamisele. Esimese üllatava kogemuse sai Heiskanen ühes Lõuna-Eesti linnas, kus mitmekümne välja saadetud kutse peale tuli kohale ainult kaks inimest.

Sain aru, et isegi kui eestlane on koostööst huvitatud, ei taha ta seda konkurendile välja näidata, räägib Heiskanen. Nii tuli Heiskanenil endal läbi käia turismitalud, pansionaadid ja muud majutusasutused.

Eesti siseturism on samal tasemel, nagu Soomes oli kümme aastat tagasi, nendib Heiskanen. Kui sind kutsutakse Hiiumaale ja sa küsid, mis te pakute, vastatakse, et meil on meri, ilus loodus jne, räägib ta. Aga Soomes on ju see kõik samuti olemas. Heiskanen on veendunud, et turistidele tuleb pakkuda lisaks loodusele ka meelelahutust. Suurimaks probleemiks peab Heiskanen Eesti tualetikultuuri.

Pesa hotellis on soomlased külastajate hulgas eestlaste järel teisel kohal ning põhilised rühmaturistid tulevadki Soomest. Timmo sõnul otsib üksinda Eestit külastav soome turist endale siin ka tegevust, kuid rühmaturistid ainult ööbivad ning sõidavad järgmisel hommikul edasi. «Raha kulutama soomlased väga varmad ei ole. Siin käivad soomlased on vanemad inimesed, kes eksklusiivset puhkust, nagu näiteks ratsutamine või piknikud, ei vali,» räägib Timmo.