Tallinna sadamasse toodud kvaliteetne toidurukis maksab praegu maailmaturu hinna järgi ligi 2000 krooni tonn ja toidunisu 2200 krooni tonn. Odavalt Eestisse toodav teravili lööb siinsed hinnad alla, lausus Ago Soots.
Tema sõnul on löögi alla sattunud ka riigi viljasalve korraldatavad teravilja oksjonid, kus teravilja ostusoove on eriti nisu osas minimaalselt. «Peaksime müüma teravilja odavamalt, kui ise ostsime,» selgitas Soots. «Sellest tingituna väheneks aga meie poolt sügisel teravilja sisseost riigireservi.»
Odavate importteraviljasaaduste tõttu on näiteks nisujahu tootmine Eestis peaaegu lõpetatud, nisu kasvatus muutunud perspektiivituks, rääkis Soots.
Nisukasvataja Jaak Läänemets Läänemaalt kinnitas, et olukord Eesti nisuturul on kehv. Isegi külviseemet on raske müüa, ei teagi, kas kevadel külvata nisu või mitte, lausus ta. Läänemetsa sõnul ei õnnestunud tal sel kevadel riigi viljasalvega nisu müügilepingut sõlmida.
Soots rääks, et Eesti teraviljakasvatajad ootavad, et riik astuks samme, muutmaks kohalikku toiduteraviljakasvatust konkurentsivõimeliseks, et ei korduks olukord, kus maailmaturu ebastabiilsuse tõttu võivad teraviljahinnad lühikese ajaga oluliselt muutuda.
«Vahendeid selleks on mitu,» märkis Soots. «Kindlasti peaks reguleerima sissevedu, nagu ka teraviljaseadus seda ette näeb. Seaduses on ette nähtud, et kui teravilja liiki toodetakse Eestis piisavalt, siis ei peaks selle toote sissevedu sellisel määral enam lubama.»
Eelmisel aastal imporditi Eestisse ligi 80 000 tonni nisujahu ja -teravilja, mis on Eesti terve aasta vajadus. Kokku toodi Eestisse 1996. a teravilja ja teraviljasaadusi üle 300 mln krooni eest.
Seotud lood
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.