Tunnel Soome on hullumeelne idee

Soome eraisikutest moodustatud Helsingi--Tallinna raudteetunneliühingu arvestuse kohaselt läheks 67--83 kilomeetri pikkuse tunneli ehitus Soome lahe alt maksma kümne aasta jooksul 21,4 miljardit Eesti krooni.

Tunneliühingu esimees, Helsingi linnavalitsuse personaliosakonna juhataja Martti Asunmaa ütleb, et kui tunnelimaksuks kehtestada 80 krooni inimese, 670 krooni auto ja 130 krooni kaubatonni pealt, laekuks aastas vähemalt 1,3 miljardit krooni. Raudteetunneli kasutus- ja kapitalikuludeks arvutab Asunmaa 800 miljonit krooni aastas. Need arvestused on tehtud eeldusel, et tunnelit läbib aastas vähemalt seitse miljonit reisijat, kaks miljonit tonni kaupu ja 200 000 autot.

Asunmaa kinnitab, et arvestused on teinud Soome tunnustatud spetsialistid ja need pole seetõttu utoopilised. «Soome vajab hädasti otseteed läbi Baltimaade Kesk- ja Ida-Euroopasse ning sellepärast pole karta, et tunnelit kasutama ei hakata,» väidab ta.

Asunmaa sõnul võiks raudteetunneli ehitust korraldada tunneliühingust välja kasvav avalik-õiguslik isik. Ehituseks vajaminev raha tahetakse saada madala intressiga laenust, mida garanteeriksid Eesti ja Soome valitsused ning kohalikud omavalitsused. Laenu peaks Asunmaa sõnul olema võimalik tagasi maksta viiekümne aastaga.

Teede- ja sideminister Raivo Vare ütleb, et kui leidub piisavalt erainvestoreid, kes tunneli ehituse enda kanda võtaksid, toetaks Eesti riik neid kindlasti moraalselt. «Projekt on väga pikaajalise tasuvusega ja väga keeruline,» tunnistab ta. «Tegemist oleks ju maailma pikima raudteetunneliga, mis viiks meid kohe Guinnessi rekorditeraamatusse.»

Vare ütleb, et kümneid miljardeid kroone maksvatest projektidest on küll meeldiv kõneleda, kuid reaalses majandusolukorras on keeruline leida ka viiskümmend korda väiksemat summat, et Eesti raudteed ära ei laguneks. «Eesti territooriumil liiguvad veosed rohkem lääne-ida suunal, Soome saab kaupu vedada aga Rootsi ja Venemaa kaudu,» lisab minister.

Vare ütleb, et ta ei jaga tunneliühingu lootust saada osa vajaminevast rahast Euroopa Liidu käest. «Euroopa Liit on minu arvates seisukohal, et Põhjala rikkad ühiskonnad, sh Soome, saavad endaga ise hakkama,» sõnab Vare. «Igal juhul ei toeta Euroopa Liit projekte, millel puudub majanduslik põhjendatus.»

RE Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch nimetab tunneliprojekti täielikuks utoopiaks ja avaldab imestust, miks sellised ideed leiavad ajakirjanduses ulatuslikku kajastamist.

«Miks peaks ehitama pööraselt kalli tunneli, kui lõppkokkuvõttes on odavam kasutada praame,» küsib Juchnewitsch. «Minu arvates tuleks rääkida hoopis reaalsematest projektidest. Oleme kaks aastat võidelnud selle eest, et saada raha idasuunalise transiidiliini jaoks, mille taga on reaalsed kaubavood.»

Juchnewitsch ütleb, et Eesti Raudtee veab aastas 24--25 miljonit tonni kaupu, millest vaid 100 000--150 000 tonni liigub põhja-lõuna suunal.

«Tunneli ehitus põhjustaks lõputu kulutuste rea, alates sellest, et vähemalt kolmandik tunneli maksumusest kuluks raudtee väljaehitamiseks Poola piirini,» lisab ta.

Juchnewitsch märgib ka, et raudteetunneli ehitamise põhjenduseks ei saa olla reisijateveo võimalik suurenemine. Euroopa reisiveoturul toimub tema sõnul hoopis teisesuunaline muutus. «Euroopa on avanemas Ameerika lennukompaniidele, kes pakuvad märksa odavamaid teenuseid,» väidab ta. «Selleks et Eestisse tulla, pole soomlastele küll rongi tarvis.»

Juchnewitsch tunnistab, et raudteetunneli ehitus võiks ära tasuda siis, kui teisel pool lahte oleks Hiina, mitte pisike Soome.

Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur kutsub tunneliprojekti pooldajaid kainelt arvutama. «Inglismaa ja Prantsusmaa vahelise tunneli ehitamine võttis hiigelsuure aja ja nüüd on projekt hirmsas kahjumis,» lausub ta. «Samas on Soome elanike arv kaksteist korda väiksem kui Suurbritannias ja Eestis 50 korda väiksem kui Prantsusmaal, Soome laht aga kaks korda laiem kui La Manche.»

Kui projekti autorid arvestavad, et raudteetunneli kaudu võiks aastas vedada kuni kümme miljonit tonni kaupu, siis tekib Vitsuri sõnul küsimus, kus need kaubavood praegu on. «Soome põhilised kaubanduspartnerid ei asu kindlasti lõunas, vaid idas ja läänes,» ütleb ta.

Peaministri nõunik teatab lõpuks, et praeguste lähteandmete alusel ei näe ta põhjust tegeleda tunneli ideega üle viie sekundi. «Ainus ratsionaalne moment, mida projektis näen, on algatajate soov garantidelt raha kätte saada,» lisab Vitsur. «See peab olema küll väga rumal riik, kes sellisele projektile garandiks hakkab.»

Balti Cresco Investeeringute ASi juhatuse esimees Indrek Rahumaa leiab, et kui Eesti riik garanteeriks tunneli ehituseks võetava laenu, võiks see tugevasti kahjustada riigi mainet välisinvestorite silmis. «Investorid on väga pettunud Inglismaa ja Prantsusmaa vahelises tunnelis, kus nad kaotasid suure hulga raha,» põhjendab Rahumaa. «Kui nüüd tulla jutuga, et teeme Eesti ja Soome vahele tunneli, meenub kindlasti kohe see halb kogemus.»

«Usun, et praegu on küll vara niisugust asja ajama hakata,» lausub Rahumaa. «Asjalikum oleks võib-olla kakssada aastat oodata, kuni tehnoloogia edasi areneb ja elatustase tõuseb.»

Tallinna abilinnapea Kalev Kallo avaldab samas lootust, et tulevikus, näiteks kahe kümnendi pärast, tunneli ehitus siiski algab. «Kui jätkub initsiatiivi ja teha tahtjaid, siis mina küll ei paneks silti külge, et tegemist on mingi utoopia või rumalusega,» ütleb Kallo. «Igasugust initsiatiivi tuleb üksnes tervitada ja kui mingi huvigrupp projektile raha alla leiab, on väga hea.»

Kallo märgib, et kuigi tunneliühingut juhib Helsingi linnavalitsuse töötaja, on see siiski asjaosaliste eralõbu, mida ei saa seostada Soome riigi ega Helsingi linnavõimudega.

Martti Asunmaa kinnitab, et kuni tegemist on veel eelkalkulatsioonidega, ei kavatse tunneliühing ametlikult võimude poole pöörduda. «Saame aru, et väga palju sõltub meedia suhtumisest,» lisab ühingu liige, arhitekt Väinö Castrén.

Castrén avaldab kahetsust, et ka Soome võimud suhtuvad tunneli ehitamisse tõrjuvalt. «Meie kui ühiskondliku organisatsiooni funktsioon peaks olema idee andmine, et vastava ala spetsialistid saaksid alustada konkreetseid samme,» ütleb ta. «Paraku on Soome riigi avalikud kommentaarid piirdunud sisuliselt transpordiministeeriumi osakonnajuhataja Juhani Tervala sõnadega, et projekti võiks pidada hilinenud aprillinaljaks.»

Kõik spetsialistid nii Soomes kui Eestis kinnitavad, et geoloogiliselt on tunneli rajamine üllatavalt hõlbus, kuid vaja oleks põhjalikku uuringut, ütleb Martti Asunmaa. Samas ei oska ta veel praegu öelda, kust võiks raha tunneliprojekti teostamiseks leida.