Eesti Pank teenis mullu rekordkasumi

Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Valdur Laid ütles, et ei näe rekordkasumis midagi erakorralist. «Meie kasum demonstreerib samu tendentse, mida Eesti Panga tegevus läbi aastate on näidanud -- operatsioonikulude stabiilne vähenemine ja netointressi tulude kasv,» ütles Laid.

Riigipanga operatsioonikulud kahanesid mullu 16,7 miljoni krooni ehk seitsmendiku võrra suuresti tänu sellele, et uusi rahatähti ja münte valmistati varasemast oluliselt vähem. «Tuli nii välja, et sularahanõudlust õnnestus rahuldada olemasoleva rahavaruga,» ütles Laid.

Eesti Panga netointressid välistehingutelt kasvasid 1995. aastaga võrreldes 27,7 miljoni krooni ehk kaheksa protsendi ning kodumaistelt tehingutelt 3,4 miljoni krooni ehk 59 protsendi võrra. «Võib öelda, et võlakirjaturgudel oli keskmiselt positiivne aasta,» sõnas Laid. «Lisaks on muidugi suurenenud ka meie kogureservid, millelt tulu teenime.»

Kui 1995. a moodustasid Eesti Panga erakorralised kulud 8,1 miljonit krooni, siis 1996. a sai riigipank 12,8 miljonit krooni erakorralist tulu. Laidi sõnul oli peamine tegur Tartu Kommertspanga võlanõude müük N-Terminaalile 35 miljoni krooni eest. Möödunud aasta suurim erakorraline kulu oli Põhja-Eesti Panga aktsiate kahjumikindlustus 20 miljoni krooni suuruses summas, ütles Laid.

Rekordkasumi jaotamisel otsustas panga nõukogu suurendada reservkapitali eraldiste arvel 8 mln krooni võrra eraldisi riigieelarvesse. Reservkapitali läheb 74 mln, erireservi 82 mln ja riigieelarvesse 30,6 mln krooni.