Klaipeda terminaal ei jää Ventspilsile alla

Kui praegu suudab Klaipeda naftaterminaal teenindada üksnes 30 000tonnise veeväljasurvega aluseid, siis edaspidi saab sadama süvendamisel 10,5 m-lt 14 m-le vastu võtta ka 50 000tonnise veeväljasurvega tankereid.

Pärast terminaali reservuaaride rekonstrueerimist suudab terminaal korraga vastu võtta 500 000 tonni nafta- ja keemiatooteid. Rekonstrueerimistööd on kavas lõpule viia hiljemalt tuleva aasta I kvartalis. Tööde maksumuseks on hinnatud 120 miljonit dollarit.

Varem spetsialiseerus Klaipeda sadam koos Odessaga masuudi ümberlaadimisele, Ventspilsi ja Novorossiiski kaudu transporditi toornaftat ning heledaid naftaprodukte. Neil aegadel laaditi Klaipedas aastas ümber 10 mln tonni naftatooteid. Endistest mahtudest on praeguseks säilinud kümnendik osa.

Gusjatini sõnul tuleb «ellu jäämiseks» aastas ümber laadida vähemalt 6 mln tonni naftatooteid. Praegu on kindel, et Vene suuremate naftakompaniide hulka kuuluv Jukos hakkab aastas Klaipeda kaudu tarnima 2 mln tonni naftasaadusi. Tehingu tingimustesse kuulub 10% Klaipedos Nafta aktsiate müük firmale Wodisson (?veitsis registreeritud firma esindab Jukose huve Põhjamaades ja Lääne-Euroopas). Jukos kaalub ka Butinges Nafta aktsiate ostmist ja investeerimist plaanitavasse konsortsiumi Lietuvos Nafta.

Vene suurim naftakompanii Lukoil on teatanud, et Klaipeda terminaal firmat ei huvita, kuid terminaali kaudu tarnib naftatooteid mitu Lukoili kaubanduspartnerit.

Leedu jaoks on praegu peatähtis naftaveoste transiiditariifide liberaliseerimine. Tonni Vene nafta eksport Muuga sadama kaudu on täna 3--4 dollarit ning Ventspilsis 2--3 dollarit odavam kui Klaipeda terminaali kaudu. B&B-BNS