Eesti Forekspank jättis fondiemissiooni korraldamata

Forekspank ei korraldanud aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni, kuna seni kehtinud põhikirja järgi oli võimalik fondiemissiooniga aktsionäridele aktsiaid juurde lisada aktsiaraamatu seisuga 31. detsember 1996. See oleks tekitanud Forekspanga aktsiaga börsil segadust 31. detsembri ja panga aktsionäride koosoleku vahelisel ajal, ütles panga juhatuse esimees Ivar Lukk. Täna on Forekspanga aktsia börsi põhinimekirjas 195,5 krooniga kõige kallim aktsia.

Dividendid otsustas koosolek panga juhatuse ettepanekul jagamata jätta, et pank saaks teostada 1997. aastaks kavandatud plaane. Aktsionäridel on kasulikum saada tulu aktsia hinna tõusu pealt, ütles aktsionäride koosolekut juhatanud panga nõukogu esimees Rein Usin.

Lukk tunnistas aktsionäridele, et järgmisel aktsionäride üldkoosolekul aasta pärast on kavas fondiemissiooni teema tõsiselt üles võtta. Eilsel koosolekul muutsid aktsionärid dividendide jagamise lihtsamaks panga põhikirja sättega, mis annab õiguse saada dividende neil, kes on aktsionärid dividendide maksmise eelneva päeva lõpu seisuga.

Forekspanga finantsdirektor Raivo Erik ütles, et pank kavatseb ületada 1997. aastaks planeeritud 72 miljoni krooni suuruse kasumi. Tema sõnul on pank käesoleva aasta esimeses kvartalis täitnud ligi 40 protsenti aasta kasumiprognoosist ja tõenäoliselt vaadatakse senine prognoos üle aasta teisel poolel.

1997. aasta plaanidest tõi Lukk olulisematena välja turuosa suurendamise 7 protsendilt 8 protsendile 1997. aasta lõpuks ja 10 protsendile 1998. aasta lõpuks.

Kahe aasta jooksul on kavas välja ehitada neli regioonikeskust Tallinnas, Narvas, Tartus ja Pärnus. Luki sõnul kavatseb pank kulutada sellel aastal infotehnoloogia arendamisele 23 miljonit krooni, mis on 8 miljonit enam kui kulutati 1996. aastal.

Luki sõnul kulutab pank ühe töötaja kohta aastas keskmiselt 500 000 krooni. Täna on pangal 17 000 klienti, sellest 40 protsenti ettevõtjad.

Panga aktsionärid otsustasid senise audiitori KPMG Estonia asemel kasutada 1997. aastal audiitorfirma Price Waterhouse teenuseid. «Price Waterhouse on oma arengus dünaamilisem ja kiirem ning hõlmab kõiki meie vajadusi alates raamatupidamisest ja lõpetades infotehnoloogiaga,» põhjendas Raivo Erik senise audiitori teenustest loobumist.