Kolmteist kandidaati

Saksamaa majandus on langusest läbi, kuid ei kasva nii kiiresti, nagu valitsus on lootnud. Rahandusminister Theo Waigeli ennustatud 2,5% asemel prognoosivad kuus juhtivat konjunktuuriinstituuti tänavuseks majanduskasvuks 2,25% ning 2,75% tuleval aastal.

Tagasihoidliku kasvu tõttu kujuneb Saksamaa eelarvedefitsiidiks sel aastal 3,2% SKTst, ületades Maastrichti lepingus lubatu 0,2% võrra. Täita ei suudeta ka riigivõla kriteeriumi, mis ulatub tänavu 62 protsendini SKTst lubatud 60% asemel.

See kõik ei tohiks ekspertide hinnangul takistada Saksamaa ühinemist rahaliiduga, kuna pikemas perspektiivis on riigi majandus stabiilsel kursil. Eksperdid arvestavad «suure» liiduga, millest jäävad välja vaid üksikud riigid.

«Suurbritannial ja Taanil on võimalus ei öelda, Rootsi pole veel poliitilist otsust langetanud ning Kreeka ei suuda täita ühtegi kriteeriumi,» kirjutatakse aruandes.

Brüsselis eile avalikustatud Euroopa komisjoni optimistlik prognoos arvas ühisringist välja vaid Itaalia ja Kreeka.

Itaalia eelarvedefitsiit on sellel aastal 3,2% SKTst ja paisub järgmiseks aastaks 3,9 potsendini, Kreeka defitsiit on 4,9%.

Rahaliidu võtmeriikidele Saksamaale ja Prantsusmaale prognoosis komisjon defitsiidinõude täitmist. Toime tulevad ka Hispaania, Portugal ja Austria.

Kolme madalaima inflatsiooninäitajaga riigi keskmise alusel arvutatav inflatsioonistandard on sellel aastal 2,87%. Seda kriteeriumi ei täida üksi Kreeka.

Riigivõla nõude suudavad täita vaid Soome, Prantsusmaa, Luksemburg ja Suurbritannia.

Prognoosides on Euroopa komisjon märksa optimistlikum kui tulevase Euroopa keskpanga eelkäija Euroopa valuutainstituut, mis teatas oma viimases aastaaruandes, et EL liikmesriigid peavad kõik oluliselt kulutusi kärpima. Seda seisukohta toetas ka rahvusvaheline valuutafond.

Komisjoni aruanne valmis ELi allikate kinnitusel tugeva poliitilise surve all. Mõned finantsanalüütikud on nimetatud põhjusel komisjoni aastas kaks korda ilmuva raporti arvestamisest loobunud. AFP-BNS-DI