Fiat Tipo ei roosteta

Aasta auto 1989, Fiat Tipo, läks omal ajal Fiati ajalukku sellega, et see oli esimene Fiat, mis kohe tootmise algusest saati oli galvaniseeritud kerega. Selle autoga lõppes «roostetavate Fiatide ajastu», mis Eestis siiani Fiati mainet alla tirib.

Eestis liikuvatest Tipodest pärineb enamik Saksamaalt. Mootorivalikus on levinumad 1,4- ja 1,6-liitrise mootoriga mudelid, esineb ka 2-liitriseid. Viimastega on Eestis pisut raskem toime tulla, sest 1,4- ja 1,6-liitrine mudel kuulus ka Soome mudelivalikusse ja neile saab kiiremini varuosi. See on eelkõige firmateeninduse probleem, sest Eestis Fiati toodanguga tegelev AS Asmer kasutab Soome ladu.

ASi Asmer teeninduse juhataja Sven Jolleri hinnangul on Tipot suhteliselt mugav remontida. «Tegu on siiski rahvaautoga, kuna vähemalt standardmudelitel midagi üleliigset pole, on ka rikkeid vähem,» märgib Joller.

Tipo üheks eripäraks on plasti kasutamine -- sellest materjalist on nii tagaluuk kui ka bensiinipaak. Autosse istudes võib esialgu ära ehmatada kallimatel modifikatsioonidel kasutatav digitaalne armatuurlaua näidikuplokk, mida kiputakse pelgama. Nii teeninduse ülema kui remondimeeste sõnul seda karta siiski ei tasu. Plokk kestab hästi ja vaid üliharva on tulnud mõnda lampi vahetada või nuppu remontida. Ehkki Tipol on päris palju elektriseadmeid, need siiski eriliseks probleemiks pole, ehk mõni andur ütleb vahel üles. Auto on siiski veel suhteliselt uus ja selles vanuses ei hakka veel ka juhtmed läbi «mädanema».

Päris alguses toodeti vaid karburaatormootoriga Tipot, kuid peaaegu kohe lisandusid mudelivalikusse ka sissepritsega modifikatsioonid. Eestis on enam levinud sissepritsega mudelied, seetõttu ei ole ka remonditöödel tehtud «isetegevust» kuigi palju. Nn sepikodades remonditud ja rikutud elektriskeeme, tagurpidi paindus rihmu, süütepoolilt otse pihustile tõmmatud juhtmeid on siiski esinenud.

Üks sünniviga remondimeestele siiski meenus -- tühikäik kipub «ujuma». Selle vältimiseks tuleb seguklapile pisike ava teha, mis käigu ühtlustab. Ise seda tööd teha siiski ei maksa, lisati kiiresti. Veermikus võivad kolinat teha vedrude ülemised kandurid. Talvisel ajal võib hakata kehvasti liikuma käigukang. Selle põhjuseks on soolaga teedel sõites kinni jäänud käigukasti hoovastik, mis tahab aeg-ajalt määrimist.