Kas Raivo Varel on õigus?

Saadik on ka meiega kohtumisel öelnud need argumendid, mille alusel tema käitub. Käitumise aluseks on Eesti Vabariigi välisministeeriumi sisemise töökorralduse praktilised küsimused ja poliitiline planeerimine, mis nähtavasti käib nii lääne kui ida suunal. Täna on selline ministeerium ja nad käituvad vastavalt sellele kontseptsioonile. Selles mõttes ei saa teda milleski süüdistada. Mart Helme on kinnitanud, et see käitumismall ei tule ühegi poliitilise erakonna soovist, ta on diplomaat, ta töötab kõigi jaoks. See on kontseptuaalne küsimus. Nemad lähtuvad sellest kontseptsioonist, kui keegi lähtub teisest kontseptsioonist, peab nähtavasti ühiskonnasiseselt olema diskussioon. Selles mõttes on Raivo Varel ja üksikutel suurettevõtetel ning ka assotsiatsioonil oma nägemus nendes küsimustes. See, et integreeritud ida-töögrupp on välisministeeriumi juures olemas, annab meile sisemiselt võimaluse vaielda.

Igaühel on oma loogika, oma iva. Tõepoolest, maailmas on üks poliitika, mida suured ajavad, ja võib-olla on mõned asjad nii kokku lepitud, et kui Eesti astub WTOsse ja Venemaa astumine on ka välja kuulutatud, siis nii ehk naa ilma tõmblemata lahenevad need küsimused millalgi ära.

Kui vaatame mudelit, mis piltlikult on Soome ja Läti vahel, siis on küsimus, kes on esimesena turul. Meie tegevus lähtub sellest, et me ei tohi hilineda sinna turule, ei Lätist maha jääda ega ka Soomest. Ma kujutan ette, et Mart Helme ja poliitilise planeerimise loogika ongi selles, et küsimused saab lahendada WTO raames. Seda tehakse riiklikult kõrgel tasemel. Meie aga tahaksime ilma kärata olla turule lähedal ja valmis, selleks on vaja ka õukonna- jm lobby teha.

Poliitika ja majandus on siiamaani küll väga lahus tegutsenud. Nii jäigalt poliitikat ajada suhteliselt nõrgalt positsioonilt -- see tasub majanduses väga karmilt kätte. Meil, kes me Venemaad ja vene inimest tunneme , oleks märksa lihtsam nendega majandussuhteid luua ja koostööd teha. Praegu on prioriteet pandud poliitikale ja mida tahetakse saavutada, on minu arust natuke juba küsimärgi all.

Meie elujärje tõstmiseks on vaja häid majandussidemeid Venemaaga. Majanduses on turg number üks. Toota oskavad enam-vähem kõik ja kui turgu ei ole, siis ei ole midagi toodetud kaubaga teha.

Riigi tegevust majandus-suhete arendamisel Venemaaga ei ole näha olnud. Viimasel ajal on natuke hakatud liigutama. Paar aastat oli täiesti tühi auk. Suhtlemisel Venemaaga mängivad rohkem isiklikud ja ärilised kontaktid. Kui Venemaa keskpangas esinduse avamise dokumendid kätte sain, öeldi väga ilusti, et meid lahutab poliitika, kuid meid ühendab majandus. Majanduse tasemel probleeme pole. Iseasi, et paljudele ettevõtetele oleks kindlasti kasulikum, kui riik sekkuks mõne probleemi lahendamisse. Asjad, mis riik võiks ära lahendada, on praegu tegemata. Arvan, et see on rohkem tahtmise taga.