Tõusulainel

Viie nädala eest, kui alustasime Äripäeva indeksi fondiga, maksis üks osak 6 krooni ja 69 senti. Täna kuni kella 12.00 maksab üks osak 8.40. Tõus on olnud 26%!

Juba detsembrikuise aktsiate hindade tõusu ajal rääkisid börsianalüütikud, et pangandussektori aktsiad on ülehinnatud. Siis oli Äripäeva indeks 500 punkti tasemel, täna on see pikalt üle 800 punkti. Mulle on hästi meelde jäänud ühe maakleri möödunudkevadine hüüatus: «Inimesed, kes ostavad Ühispanga aktsiat 30 krooniga, ei tea majandusest kõige vähematki!» Kui mõnel tollasel ostjal jätkus kannatust aasta oodata, on tänaseks tema «hullumeelne» investeering teeninud ligi 100% kasumit.

Jutt sellest, et aktsia hind sõltub P/E (maakeeli: aktsia hinna ja kasumi suhe) tasemest ja et normaalne tase on 12, ei maksa tänases Eestis midagi.

Tundub nii, et viimastel kuudel on välismaised väikeinvestorid Eesti võimalustest haisu ninna saanud. Raha voolab üha juurde ja hinnad tõusevad, jättes seljataha kõige optimistlikumad prognoosid.

Kaua see nii kestab, küsivad kõik. Millal aktsiamull lõhkeb? Aga kas ongi tegu mulliga, küsiksin vastu. Kui vaadata hindadele P/E seisukohast, siis täna arvutatakse seda 1997. a kasumiprognoosist lähtuvalt. Aga milline on näiteks Hansapanga kasum 1998. või 1999. aastal? Äkki on see nii suur, et aktsial on veel lahedalt 50% tõusuruumi?

Kui vaadata hindadele nõudmise ja pakkumise seisukohast, siis tuleks arvestada, milliste börsidega Tallinn konkureerib. Nii välis- kui ka kodumaise investori silmis võistlevad Eesti aktsiad Läti, Leedu ja Venemaa omadega. Nendel turgudel ei sünni praegu midagi rõõmustavat. Kui lõuna- või idanaabrite juures algab taas tõus, voolab osa raha sinna, surudes aga enne Tallinna hinnad allapoole.