Ametist lahkuv direktor võttis viimast

Millise raha eest on nõus üks Eesti mees oma renomee täis tegema? Vastus: näiteks paari miljoni krooni eest. Selline summa on Sillamäe linnavolikogu esimehe Priit Saksingu käitumist jälgides piisav selleks, et pea tulle pista ja riskida paljude potentsiaalsete tööandjate, valijate ning sõprade usalduse kaotamisega. Saksingu katse möödunud nädalal keemiatehase Silmeti omanike tagant priske noos sisse vehkida seda igatahes tõestab.

Äripäeva arvates on Silmeti endise peadirektori kiired lahkumisaskeldused seotud sulaselge sooviga kantida isikliku heaolu tagatiseks oma eraarvele tehaseomanike raha, tehes seda nagu süütu näoga vargapoisike, kes vahelejäämisohus näpatu kiiresti oma kohale tagasi suskab ja arusaamatult õlgu kehitab. Ainult, et seekord ei olnud tegu poisikese ega rahakotiga, vaid erastatud ettevõtte viimaseid tunde ametis oleva juhiga, kellel olid omanikud maa jalge all kuumaks ajanud.

Raha ja võim on ennegi inimesi hullutanud, kuid kas võis üheksakümne viiendal reeder Enn Rohula oma sõpra ja endine majandusminister Liina Tõnisson oma leidlast Priit Saksingut kiites ja ametisse upitades ette aimata, millise vingerpussi too Jõgeva kandi metsamees lõpuks mängib? Ilmselt võis. Oleks niinimetatud ristivanemad natukenegi Tallinnast kaugemal maad kuulanud ja oma korporatiivsest ringist väljapoole kiiganud, kuulnuks nad nii mõndagi.

Jõgeva kandi rahvas teab Saksingust rääkida, et tegemist on pagana kõva sauna- ja napsimehega, kes ei põlanud tulivett ära ka maavanema kohustusi täites. Seejuures olnud ta nii laia joonega, mida oli raske tähele panemata jätta, arvestades riigiametniku nirusid palgatingimusi.

Vaatamata nendele ja veel mitmetele ohumärkidega nüanssidele leiti siiski, et Saksing on universaalne mees -- kui suutis juba maakonda juhtida, siis ühe muldmetallitehasega saab ta iga kell hakkama. Nii pandi ta Silmetist tegema Eesti tehast, mis osaliselt ka õnnestus.

Kõigepealt osteti peadirektorile luksusauto Lexus. Suhteliselt lühikese ajaga uuendati Silmetis turva ja arvutisüsteemid. Aeg-ajalt jõudsid ajalehtede majanduskülgedele uudised sellest, kuidas Saksing sõlmib hanke- ja turustuslepinguid küll Venes, Jaapanis, Hiinas või Lõuna-Aafrikas.

Kõigest sellest kujunes Saksingule tegelikult positiivne imago -- ettevõtlik mees, kes julges asuda tööle keset streikivaid muulasi, tagades keemiatehase käigushoidmise jne. Nüüd aga on see mees pannud inimesed arvama, et suurtes riigiettevõtetes on täiesti loomulik, kui juhtkond ajab endale miljoneid tasku. Üks loll sattus ainult pooljuhuslikult eraettevõttesse ja valvsate omanike silma alla ning jäi vahele.

Saksing on Eesti Päevalehele tunnistanud, et peab end ehitajaks selle sõna kõige laiemas tähenduses. Täna võib öelda, et tema ehitatud maailm on suures osas kokku varisenud, põhjendagu ta oma tegu meeltesegaduse, hajameelsuse või lüüasaanu õigustega.