Hüvitusfond loobub lisaintresside maksmisest

Erinevalt eelmistest emissioonidest plaanime mai lõpus välja kuulutataval üheksanda seeria obligatsioonide väljastamisel muuta võlakirjade pealt makstava intressi poliitikat, märkis Arle Mölder.

Tema sõnul on see samm tingitud asjaolust, et Hüvitusfondi obligatsioonide hinda järelturul ei ole lisaintressi sisse arvestatud.

«See on ka loogiline, sest Hüvitusfondi obligatsioonide puhul makstaval lisaintressil on väga lühikene ajalugu ja investoritel on sellega raske arvestada,» rääkis Mölder. «Praegu arvestavad investorid järelturu hindu, kujundades vaid garanteeritud seitsmeprotsendilise intressiga. Uue süsteemi juures, kui me seome obligatsiooni intressimäära Taliboriga ehk turuga, siis ta muutub juba prognoositavaks ja obligatsiooni hind igal ajahetkel hakkab väljendama ka teatud väärtust.»

Tõnu Pekk Hansapangast peab Hüvitusfondi sellist plaani ootuspäraseks. «Hüvitusfondi obligatsioon on kõvasti kannatanud selle suvalise intressi tõttu, mida kunagi lubatakse maksta,» rääkis Pekk. «Juhul kui lubatav intress seotakse Taliboriga, siis sellega investorite risk väheneb.»

Kolme kuu Talibor on sellel nädalal 7,43 protsenti. Tavaliselt on Hüvitusfond maksnud majandustulemuste pealt arvestatavat lisaintressi viimasel ajal 5 protsendi piires.

Hüvitusfond teenis esimeses kvartalis 42 miljonit krooni kasumit, mis moodustab 42 protsenti 100 miljoni kroonisest aastakasumi prognoosist.

60 protsenti kasumist teenis Hüvitusfond väärtpaberiturult ning 40 protsenti intressituludest.

Hüvitusfondi bilansimaht oli esimese kvartali lõpus 1,22 miljardit krooni ning väärtpaberiportfell ulatus soetamismaksumuse järgi 130 miljoni kroonini.

Arle Mölderi sõnul võib Hüvitusfond muuta oma selle aasta kasumiprognoosi juhul, kui hinnatõus Tallinna väärtpaberibörsil jätkub.

«Tõenäoliselt tuleb see kõne alla,» kinnitas Mölder. «Hetkel ma veel uut prognoosi ei ütleks, sest väga raske on ennustada, mida teeb väärtpaberiturg tulevikus. Kui jätkub selline hinnaralli, siis loomulikult muudavad kõik finantsasutused oma kasumiprognoosi. Kui aga hinnaralli peatub, siis võib-olla ei olegi vaja olulisi muutusi teha.»