Kas tubakatoodete reklaam tuleks keelata?

Ma olen ise mittesuitse-taja ja pean kinnitama, et ükski reklaam ei pane inimest suitsetama, kui ta ise suitsetada ei taha. Mulle tundub, et reklaami osatähtsust selles osas on meil natuke üle hinnatud. Tundub, et võib-olla see variant, mis on pakutud praeguses reklaamiseaduse eelnõus enne neid radikaalseid parandusi ja mis keelab tubakareklaami suurtes ja avalikes kohtades, kuid mingid võimalused selleks siiski jätab, on mõistlikum just seetõttu, et tal on eeldusi riigikogus läbi minna.

Riigikogu on reklaamiseadust nüüd juba varsti kaks aastat menetlenud ja ei taha ega taha sellega valmis saada, kuigi seadust vajab Eesti kohe kindlasti. Osa kaupade ja teenuste reklaamimist on vaja reguleerida, kuid mul on kuri kahtlus, et tihtipeale sellised üliradikaalsed ettepanekud ühte või teist asja keelustada viivad tegelikkuses hoopis selleni, et seadus jääb vastu võtmata ja kokkuvõttes jätkub senine olukord.

Nii et minu lühike seisukoht on, et parem seadus, mis töötab, kui seadus, mis jääb järjekordselt vastu võtmata.

Olen reklaami reguleeri-misele üsna palju mõelnud ja väidan, et kõik, mis puudutab ravimite reklaami, peaks olema sätestatud ravimiseaduses. Kuna Eesti riik valmistab praegu ette tubaka- ja alkoholiseadust, siis nendega seonduvad reklaamiprobleemid võiks sätestada seal. Sellest peaks olema küllalt.

Mis otseselt tubakareklaami puutub, siis seda tuleks kindlasti piirata. On olemas kohad, kus tubakat ei saa ega tohi reklaamida, nagu lasteajakirjad, koolid jne. See, et tubakapoes reklaamitakse, on aga normaalne.

Tubakareklaamiga on selline trikk, et arvatakse, nagu oleks see suunatud suitsetajale. Aga nii see pole. Kui mina olen tõmmanud kümme aastat Marlborot, siis võib Winston nahast välja pugeda, ma ei hakka seda tõmbama. Nii et tegelikult on tubakareklaam suunatud mittesuitsetajatele, et suitsetajaid tuleks juurde.

Ma ei ole mingil juhul totaalse keelustamise poolt, kuigi olen igasuguse tubaka suhtes märksa printsipiaalsem kui näiteks alkoholi suhtes.