Lepikson

Metallimehena tuntust kogunud Robert Lepiksonist on saanud kõva käega poliitik. Ei talunud ta endale vastuvaidlemist kaitseministeeriumis ega linnavalitsuses, ei kannata ta seda ilmselt ka siseministrina. Lepiksoni ministriks soovitanud valitsusjuht põhjendaski oma otsust sellega, et siseministeeriumi pingete maandamiseks on vaja tugevat juhti, kusjuures ta ei välistanud ka võimalikke kaadrimuudatusi.

Ehkki siseministri haldusalasse kuulub mitu riigiametit, pöörab Lepikson oma põhitähelepanu ilmselt vaid kahele -- politseile ja kaitsepolitseile. Esimeses ootab Lepiksoni tema vana tuttav Ain Seppik, kelle kabinetti ta on aidanud EMEXi peadirektorina sisustada. Teist ametkonda juhib Jüri Pihl, kellele Lepikson on varasemal ajal üht-teist ette heitnud, ehkki väliselt saavad kaks tähtsat meest endiselt hästi läbi. Lepiksonil on seda seisu paraku väga raske murda, sest Pihl on oma ametitooliga seotud tähtajaliselt. Ka kõige parema tahtmise juures avaneb Lepiksonil võimalus Pihlist vabaneda alles järgmise aasta juunis, oma 46. sünnipäeval.

Ma ei kahtle hetkekski, et analoogselt Savisaarega on Lepiksonil siseministri ametis ajada ka oma isiklik asi. Siiani pole Soome politsei lõpule viinud kriminaalasja seoses Eesti ja Soome vahel käinud metalliäriga ning ulatuslike maksupettustega, kust ka Lepiksoni nimi läbi lipsas. Soomlaste kontaktid Eesti politseinikega ning dokumentide liikumine kahe riigi vahel läheb paratamatult Lepiksoni kontrolli alla.

Keegi pole ametlikult öelnud, et Lepikson on maksupettustes osaline. Kuid keegi pole ka ametlikult öelnud, et Lepikson ei ole nende asjadega seotud. Loodetavasti on siseministri tool Lepiksonile rõõmusõnum. Nagu oli talle ka üks rõõmusõnumeid mõni aasta tagasi tulnud teade allilmaliidri Mihhail Gorbat?ovi surmast.