Väärtpaberiinspektsioon tuleb muuta sõltumatuks

Ma ei saa seda avalikult väl-ja öelda, aga ma olen kindel, et rahandusministeeriumi kantslerile Agu Lellepile tehti Ühispanga aktsiate optsioon tagantjärele, sosistab üks kõrge riigiametnik ajakirjanikule pärast seda, kui diktofon on välja lülitatud.

Lellep ise väidab, et ta langetas 30 000 Ühispanga aktsia ostmiseks otsuse juba eelmise aasta kevadel. Aktsiate omanikuks sai ta eelmise aasta novembris, ajal, kui ministeerium valmistas ette Ühispanga ja Põhja-Eesti Panga liitumist. Umbes samal ajal ostsid Ühispanga aktsiaid mitmed teised rahandusministeeriumi töötajad. Küsimusele, kas ministeeriumi ametnikud kasutasid Ühispanga aktsiate ostmisel siseinfot või mitte, peaks ammendava vastuse andma väärtpaberiinspektsioon. Vastus jääb aga saamata, sest inspektsioon allub rahandusministeeriumile.

Äripäev on seisukohal, et väärtpaberiinspektsioon tuleb muuta sõltumatuks eraõiguslikuks organisatsiooniks ja et inspektsiooni tegevust hakkaksid rahastama kõik need firmad, kelle aktsiatega börsil kaubeldakse. See muudaks inspektsiooni töö kindlasti efektiivsemaks, sest väärtpaberituru üle peavad kontrolli need, kes on ise huvitatud, et aktsiaturg areneks ja oleks stabiilne.

Sõltumatus tähendaks ka seda, et väärtpaberiinspektsioonil on vähimagi kahtluse korral võimalik kohe pöörduda politseisse ja rahandusministeeriumi ametnikud, kellest mitmed tegutsevad aktiivselt aktsiaturul, ei saa kontrolli sekkuda.

Rahandusministeeriumi töötajad ei ole seni näidanud üles mingit huvi, et väärtpaberituru järelevalvet parandada. Hoopis vastupidi, inspektsiooni aktiivsust on üritatud taltsutada. Ministeeriumi hoolimatuse põhjus võib olla tingitud sellest, et mõnele ametnikule on materiaalselt kasulik sogases vees kala püüda.

Mis siseinfo kasutamise vältimisest ja rangest järelevalvest me saame täna rääkida, kui ka väärtpaberiinspektsiooni töötajatel on väärtpaberiportfell ja inspektsiooni kuraatoriks on rahandusministeeriumi väärtpaberiosakonna juhataja Hilma Naaber, kes on ühtlasi ka investeerimisfirma ASi Alendro palgal.

Üllatav on ka riigikogu liikmete ja valitsuse ükskõikne suhtumine väärtpaberituru järelevalvega seotud probleemidesse. Rahvaasemike ja ministrite ükskõiksus annab tunnistust sellest, et nad ei saa aru, millised tagajärjed võivad olla nõrga järelevalvega väärtpaberiturul.

Hoiatavaks näiteks võiks olla T?ehhi, kus samuti allub väärtpaberiinspektsioon valitsusele. Aasta alguses pidi seal mitu ministrit siseinfo kasutamise pärast ametist lahkuma. Sellest ajast pole T?ehhi börsiindeks ühegi punkti võrra tõusnud ja välisinvestorid on sealse börsi vastu kaotanud igasuguse huvi.

Eestis pole õnneks veel suuri tagasilööke olnud. Selleks et kriise vältida, tulebki inspektsioon rahandusministeeriumi kontrolli alt välja viia. See samm aitab muuta väärtpaberiturul toimuva investoritele läbipaistvaks ja ausaks.