Aprill 1997 - Finantskonto hoiab üldbilansi tasakaalus

Käesoleval arenguetapil on Eesti majandusele iseloomulik välissäästude kasutamine sisemajanduse investeerimisnõudluse rahuldamiseks. Väliskapitali sissevool tõi möödunud aastal kaasa impordinõudluse kasvu, mis suurendas jooksevkonto puudujäägi orienteeruvalt 10 protsendini SKPst. Jooksevkonto puudujääk oli seotud väliskaubandusbilansi negatiivse saldoga. Ülejäänud jooksevkonto osabilansside saldod olid positiivsed ning katsid summaarselt 60% kaubandusdefitsiidist.

Kaupade ja teenuste ekspordi-impordi negatiivne saldo 1995. aastaga võrreldes kahekordistus. Peamiseks põhjuseks oli siin kaupade sisseveo ennakkasv võrreldes nende väljaveoga. Suuremate väliskaubanduspartnerite impordinõudluse kasvuga võrreldes suurenes Eesti kaupade ja teenuste eksport mõnevõrra kiiremini, mis näitab, et Eesti positsioon nendel turgudel on paranemas.

Väliskapitali sissevool oli 1996. a jätkuvalt intensiivne, mistõttu kapitali- ja finantskonto ülejääk suurenes 95. a võrreldes üle kahe korra. Kapitali sissevoolu kasvu mõjutasid ligipääsu paranemine rahvusvahelistele finantsturgudele ja Eestisse suunatud ressursi intressimarginaali alanemine. Tõuke väliskapitali kaasamisele andis ka kodumaise väärtpaberituru kiire areng. Kõik see põhjustas muutusi kapitalivoogude struktuuris: vähenes otseinvesteeringute ning suurenes portfelli- ja muude investeeringute tähtsus.

Otseinvesteeringute positiivse saldo kahekordne vähenemine oli seotud Eesti kapitali liikumisega välisriikidesse samaaegse välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu mahu kahanemisega. Otseinvesteeringute struktuuris on vähenenud põhikapitali tehtud investeeringute osa ning kasvanud laenukapitali osa.

Kohaliku väärtpaberituru kiire areng tõi kaasa elavnemise portfelliinvesteeringute osas. Eesti kommertspankade ja teiste ettevõtete aktsiatesse tehtud portfelliinvesteeringute maht suurenes üle kümne korra. Kvartalite lõikes oli suur ka valitsussektori võlakohustuste käive, mis oli seotud paari suuremahulise tehinguga. Ühel juhul oli tegemist sissetuleva ning teisel juhul väljamineva kapitaliga.

Põhilise osa väliskapitali sissevoolust Eestisse moodustas lühiajaline muu investeeringukapital (laenud, hoiused). Välismaise raha kaasamisel suurenes eelnevate aastatega võrreldes pangandussektori osatähtsus, mis väljendus aktiivsemas välislaenamises ning välisnõuete vähenemises. Pankade arvele langes 60% muu kapitali ning kolmandik kogu kapitali sissevoolust. See on eelmiste aastatega võrreldes märkimisväärne muutus, mis võib kaasa tuua mõningate riskifaktorite suurenemise majanduses.

Valitsussektori ülddefitsiit SKP suhtes kasvas 96. a 1,5 protsendini, kusjuures ümmarguselt 70% sellest kaeti välisfinantseerimise arvel. Varem on valitsussektori välisfinantseerimine toimunud keskvalitsuse võetud laenude vormis. Mullu vähenes keskvalitsuse laenuportfell enam kui 2 korda, kuid oluliselt suurenes kohalike omavalitsuste välislaenamine.

Maksebilansi reservid suurenesid 95. aastaga võrreldes samas mahus. Reservide kasvu põhjustas eelkõige majanduse nominaalkasvust tulenev rahanõudluse üldine suurenemine, mis on valuutakomitee süsteemi puhul reservide kasvuga lähedases seoses. Reserve mõjutasid ka muutused rahaagregaatide struktuuris ning kohustuslike reservide arvutamisel.