Läti Merelaevandus pürib kasumisse

Lloydi aprillikuise bülletääni andmetel maailma laevakompaniide nimestikus oma 39 tankeri, 24 külmutuslaeva ja 7 kuivlastialusega 19. kohal oleva Läti Merelaevanduse 1996. aasta kahjum oli 25 miljonit USA dollarit, 1995. aasta kahjum oli veelgi suurem. Samal ajal oli Eesti ja Leedu Merelaevanduse kasum mullu vastavalt 4,3 ja 14 miljonit USA dollarit.

Eesti kompanii suhteliselt väike kasum on seletatav Euroopa mineraalväetiste turul kujunenud ebasoodsa olukorraga, mille tõttu vähenes vedude arv, ja reisiparvlaeva Estonia hukkunud meeskonnaliikmete lähedastele makstud kompensatsiooniga.

1997. aastaks on Läti Merelaevanduse planeeritud kahjum kuni 20 miljonit USA dollarit.

Läti Merelaevanduse presidendi Andris Klavin?i sõnul on kahjumil kolm põhjust: ebaõnnestunud turupoliitika kuivlastivedude osas, pikaleveninud depressioon külmlastide turul ja liiga suured administratiivkulud. Kompanii juhtkond kavatseb muuta firma struktuuri tütarettevõtete loomise teel, see peaks järsult vähendama kulusid. Kui rekonstrueerimisplaan õnnestub, loodab Läti Merelaevandus kasumisse jõuda juba 1998. aastal.

Rahvusvaheliste ekspertide prognooside kohaselt on 1998. aastal oodata konteinervedude turul nõudlusest oluliselt suuremat pakkumist. 1999. aastal, kui üle maailma võetakse käigust maha 100 vananenud tankerit, suureneb järsult nõudlus naftaveolaevade järele. Oma perspektiivplaanis juhindub neist tendentsidest ka Läti Merelaevandus, orienteerudes peamiselt tankeritele ja külmutuslaevadele. Suured lootused on seotud ka kahe uue Lõuna-Koreas ehitatud gaasiveolaevaga, mille täiskoormusel kasutamiseks on lepingud juba sõlmitud. Lähima viie aasta jooksul kavatseb Läti Merelaevandus prioriteetsete vedude jaoks olemasolevad vananenud alused uute vastu ümber vahetada.

Läti Merelaevanduse erastamiseks on avalduse esitanud 14 kompaniid. Strateegilisele investorile on ette nähtud 25--30 protsenti aktsiatest. ETA