Uus kord jätab lõppotsuse ametnike teha

Maade erastamisele ja tagastamisele peaks hoogu andma aprillikuu lõpupäevil vastu võetud määrus, mis sätestab katastriüksuste moodustamise olemasolevate kaartide alusel. Inimesel on võimalus otsustada, kas ta kulutab raha ja laseb oma maa üle mõõta või saab selle kaardi alusel kiiremini kätte.

Ometi tekib uut korda lugedes küsimus, kas peale asjaajamise kiirenemise maataotlejal midagi üldse võita on. Esialgne kokkuhoid maamõõtmise arvel võib hiljem kurjalt kätte maksta, kui oma õigusi ja tahet tuleb hakata kohtus kaitsma.

Paljud asjad on uue korraga jäetud ebamääraseks ja lahtiseks ning kohalike omavalitsuste ametnike otsustada. Näiteks antakse pikk loetelu, mis liiki võiksid olla katastriüksuste moodustamise aluseks olevad plaanid. Samas loetakse need sobivaks «vastavalt olukorrale». Milline see olukord on, kuidas seda tõlgendada ja kes olukorda hindab, pole täpsustatud. Jääb mulje, et olukorda saab teatud tingimustel nii või teisiti tõlgendada. Võib-olla ka mõjutada?

Piiride kättenäitamisks ja piiriprotokolli koostamiseks saadetakse inimesele vähemalt 10 päeva varem kiri. Räägitakse ainult saatmisest, kuid mitte sellest, kes saadab ja kuidas kontrollitakse, et kiri adressaadini jõudis. Maa taotleja võib olla ju näiteks kuuks ajaks puhkusele sõitnud. Kui ta sealt tagasi jõuab, on kohalik omavalitsus või tema ametnik kehtestanud piirid oma tahtmise järgi.

Kord näeb ette, et kui kutsutu kohale ei ilmu või keeldub dokumentidele alla kirjutamast, loetakse piirid kättenäidatuks ning katastriüksus moodustatuks kohaliku omavalitsuse määratud piirides. Inimesel jääb üle vaid olukorraga leppida või kohtust õigust nõuda.

Toodud näited on vaid osa ebamäärastest lahendustest. Maa erastajat võib aga oodata muidki karisid: näiteks see, kus paikneb kaardil märgitud piirijoon looduses või oht, et maja krunt on kaardil märgitust väiksem või kattub osaliselt naabrimehe omaga.

Uus kord kiirendab maade erastamist ja tagastamist vaid siis, kui naabrid hästi läbi saavad ja otsustavad asjaajamise koos ette võtta. Kui aga piiride osas kokkuleppele ei jõuta, võib olukord maade erastamise-tagastamisega endisest hullemaks minna. Seaduseandja on sinisilmselt lähtunud ideaalvariandist, kuid praktiline elu on näidanud, et kaelamurdvate probleemide vältimiseks tuleb valmistuda halvimaks.

Et uue korraga jäeti paljugi reguleerimata, näitab ka see, et maa-ameti peadirektoril on õigus anda reguleerimata tehnilistes küsimustes selgitusi. Ilmselt peab ta nüüd suurema osa tööajast nõuandeid jagama.