Euroopa komisjon pole Eestiga rahul

Paljud probleemid, mida Euroopa komisjon Eestile ette heidab, jäävad sise- ja justiitsministeeriumi tegevusvaldkonda. Üks neist on kohaliku seadusandluse aeglane harmoniseerimine Euroopa Liidu omaga. «Meie harmoniseerimise protsess on olnud tõesti aeglane,» tunnistas minister Andra Veidemann eile pärast valitsuse hommikupoolset istungit.

Euroopa komisjoni Valges Raamatus, millest Eesti peab ühinemisel Euroopa Liiduga lähtuma, on üle 400 direktiivi ja seadusandliku akti, mis peavad olema Euroopa Liiduga kooskõlla viidud. Meil on neist kooskõlla viidud umbes 70, selle aasta plaan on 178, aga praeguse tempo juures usun, et see ei realiseeru, tunnistas Veidemann.

Justiitsminister Paul Varuli sõnul tuleb seaduste harmoniseerimist hinnates vaadata ka eri eluvaldkondi ja selles valguses pole üldine olukord nii halb. Suured valdkonnad on juba kaetud äriseadustikuga ja saavad kaetud võlaõigusega, kõige mahukama seadusega, kus on üle tuhande paragrahvi, rääkis justiitsminister.

Mis puudutab standardiseerimist ja põllumajandust, siis need valdkonnad on väga mahukad ja üheski riigis ei ole neid nii lühikese ajaga suudetud korda teha, sõnas justiitsminister.

Varuli sõnul on puudu riigiametis töötavaid juriste ja nende kvalifikatsioon pole piisaval tasemel. Ta ütles, et justiitsministeerium teeb ettepaneku diferentseerida riigiteenistuses olevate juristide palgad, kes tegelevad seaduste harmoniseerimisega.

Andra Veidemann sõnas, et Tartu ülikooliga on sõlmitud leping 60 ministeeriumiametnikule täiendkoolituse andmiseks Euroopa Liidu ja Eesti seadusandluse harmoniseerimise alal. Sügisel avatakse Tartu ülikooli juures ka Euroopa Liidu õiguse erakorraline professuur, mille läbinud üliõpilastega tahab riik sõlmida siduvad töölepingud.

Teine suurem probleemide ring, millele Euroopa komisjon on tähelepanu juhtinud, on seotud siseministeeriumiga. Euroopa komisjoni ekspertide hinnangul on võitlus organiseeritud kuritegevuse, narkootikumide, illegaalse immigratsiooni ja korruptsiooniga Eestis ebaefektiivne.

Eelmisel nädalal vahetas valitsus välja siseminister Riivo Sinijärve ja pani tema asemele ametisse endise Tallinna linnapea Robert Lepiksoni. Siseministeeriumi sfääri langevad ka uue portfellita rahvussuhete ministri Andra Veidemanni ülesanded. «Et portfellita minister pannakse selles valdkonnas tööle, tähendab, et me tahame selle mahajäämuse ületada,» sõnas Veidemann.

Euroopa komisjoni tehtud märkusi Eestile ei saa tõlgendada kui otsust, et Eesti jääb Euroopa Liiduga ühinemise esimesest ringist välja, on väitnud mitmed Eesti poliitikud.

Vastust võib oodata alles pärast seda, kui lõpeb juunis toimuv Euroopa Liidu riikide valitsustevaheline konverents ja Amsterdami tippkohtumisel avalikustatakse Euroopa Liiduga esimeses järjekorras ühinevate kandidaatriikide nimed.

Üks eeldus, et Eesti liitumise kohta positiivset arvamust avaldatakse, on see, et Prantsusmaa, Belgia ja Kreeka ratifitseerivad Eesti assotsieerumislepingu Euroopa Liiduga, ütles Andra Veidemann. «Tahaks väga loota, et kuigi Prantsuse president Jacques Chirac on saatnud laiali Prantsusmaa parlamendi ja riigis tulevad uued valimised, võetakse Eesti assotsieerumisleping prioriteetse otsusena parlamendis vastu,» sõnas Veidemann.

Lootust, et Eestil õnnestub ühineda Euroopa Liiduga esimeses ringis, ei ole kaotanud ka välisminister Toomas Hendrik Ilves.

Valitsuse eurointegratsiooni büroo jääb edaspidi riigikantselei koosseisu ja selle töö eest hakkab vastutama peaminister Mart Siimann ise.