Kohalik olu unus euro järgimisel

Euronõuetele vastava kalatöötlustsehhi ehitus nihkus peaaegu kuu võrra, kui avastati, et esialgu rajatud vundament ei suuda vastu võtta tulevase hoone koormusi.

Arcus Projekti peakonstruktori Ludvig Tammani väitel sai projekt koostatud tellija soovide kohaselt ja seetõttu hiljem enam sinna suuri muudatusi ei tehtud. Kooskõlastati vaid mõningate materjalide kasutamist.

Koger & Sumberg Pärnu projektijuhi Aivo Pedaku sõnul on ehitusest kõige enam meelde jäänud olukord, kus pärast vundamendi valmimist selgus, et see ei suuda vastu võtta hoone koormust. Projekteerijad ei olnud arvestanud lumest ja tuulest tulenevate mõjudega. Seetõttu tehti projektis ümber ka hoone karkassi osa. «Tegelikult ei jäänud esialgsest projektist midagi järgi,» on Pedak projeketimuudatustest arhitektidega vastupidisel arvamusel.

ETK Pärnu kalamajandi juhataja Enn Truutsi sõnul oli nendepoolseks tahtmiseks saada toiduainetetööstuse hoone, mis vastab kõikidele praegu Euroopas kehtivatele nõudmistele. Selle saavutamiseks tuli nii ehituses kui ka materjalide valikul järgida ISO 9000 standardit. Enamik materjale oli väljast sisse ostetud. Eestis olid toodetud Pärnus valmistatud teraskonstruktsioonid. Seintes kasutati lõppviimistlusega seinapaneele, mis olid kaetud roostevaba plekiga. Korrosioonivabad pidid olema ka ülejäänud hoone osad. Kõik pidi olema pestav ja ei tohtinud koguda tolmu.

Põrandakatte osas otsustati loobuda vinüülist epo-põrandakatte kasuks, millele ehitaja julges anda kümneaastase garantii.

Lõpptulemus oli tellija soovide kohane. Uue kalatöötlustsehhiga on rahule jäänud Eesti veterinaar- ja sanitaarteenistused. Samuti ka vastuvõtukomisjonis osalenud ametnikud Euroopa Liidu Brüsseli peakorterist.