Korteritehingute saatus selgumas

Keskkriminaalpolitsei abidirektor Veljo Aleksandrov tõdes, et linnavalitsuselt märtsis politseile esitatud materjalid 72 kesklinna korteritehingu kohta ei olnud kriminaalasjade algatamiseks piisavad.

«Iga kriminaalasja puhul peab olema kahjukannataja, kelleks korterite erastamise puhul on ilmselt linn,» ütles Aleksandrov. «Seega peab linn esitama ka avalduse, kui suurt kahju on iga korteri erastamisega tekitatud.»

Volikogu kontrolliosakonna juhataja Alar Toming kinnitas, et kahjude määratlemine käib ning materjalid jõuavad politseisse järgmisel nädalal.

Aleksandrov teatas, et kui kriminaalasju üldse tuleb, siis algatatakse need konkreetsete ametiisikute vastu. «Süüdistusena võib kõne alla tulla eeskätt ametiseisundi kuritarvitamine või ametialane lohakus,» ütles Aleksandrov.

Aleksandrov kinnitas, et linnavalitsus saatis politseile suvaliselt valitud tehingute suvalised materjalid. «Sama hästi oleks võinud saata meile kõik korteritehingud, kuna valikukriteeriumid olid üpris vaieldavad,» ütles Aleksandrov.

Ka Alar Toming tõdes, et linnavalitsus ei talitanud korteritehingute materjale politseile edastades korrektselt. «Lihtsalt anti mingi ports suure lärmiga üle, jättes samas formuleerimata, mida politseilt ikkagi tahetakse,» ütles Toming.

Toming väitis, et kuigi avalikkusele on püütud jätta muljet, nagu tegeleks linnavalitsus korteritehingutega väga aktiivselt, pole ametkondlikus liinis asutud probleemile lahendusi otsima.

«Suure suuga räägivad korteritehingutest poliitikud, kuid ametnikud on üsna kidakeelsed,» lausus Toming.

Veel linnapeana töötades teatas Robert Lepikson, et linnavalitsus ei algata ametkondlikku juurdlust enne, kui politsei on oma seisukohta väljendanud. Alar Tominga sõnul on siiski loogiline, et kui ühes asutuses mingi hämar tegu toime pannakse, asutakse asja ka seestpoolt uurima.