Metsast kaob miljoneid kroone

Mullu avastati Eestis 1272 metsa kahjustamis- või vargusjuhtu. Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Henn Altoni sõnul õnnestus sisse nõuda pisut üle miljoni krooni, umbes kahekümnendik tekitatud kahjust.

Alton prognoosib, et tänavu levib metsa varastamine veelgi, sest mullused puidu turustamisraskused on möödas.

Omavoliliste raiete arvu suurenemist põhjustab keskkonnainspektorite sõnul ka metsandusreform. Selle käigus vähendati sellest aastast valdades ja maakondades metsaametnikke, mistõttu kontroll erametsade kasutamise üle peaaegu puudub.

Keskkonnainspektsiooni Tartu osakonna juhataja Uku Alakivi ütlusel on kaheldav ka metsaraiekavade senise määramise otstarbekus. Erametsaomanikud võtavad paiguti kogu oma metsa maha ja karistus selle eest on maksimaalselt 200 päevapalka ehk 5600 krooni või 15 päeva aresti, rääkis Alakivi. Et sellisegi karistuseni jõuda, tuleb täpselt hinnata kahju ja süüdlasega kohut käia.

Sageli ei saada süüdlast teada või on ebaseaduslikku raiet teinud pankrotis olevad firmad, märkis Alton.

Eestis on pisut üle 2 miljoni hektari metsa, sellest pool kuulub riigile, teine pool eraomanikele. Vargused jagunevad riigi- ja erametsa vahel võrdselt. Sageli raiuvad omanikud oma metsa ebaseaduslikult ise, kusjuures karistada on neid keeruline.

«Minu arvates on erametsaomanikele antud liiga vabad käed ja metsa järelevalve peaks olema palju tõhusam,» lausus Alatskivi metsaülem Ago Sütt.

Alates 1. jaanuarist ei kuulu erametsaga tegelemine enam metskonna kompetentsi. Senise 21 inimese asemel on näiteks Tartumaa valdade peale kokku 4 nõuandvat ja kontrollivat ametnikku, kes jõuavad Süti sõnul vaid raielube välja kirjutada.

Nelja Lõuna-Eesti maakonna peale on seitse keskkonnainspektorit, kes peavad nii metsaröövleid ise tabama kui süüdlaste karistamiseks politseile avaldusi kirjutama.

«Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul on praegune metsandusreform kompromiss, aga tundub, et see kompromiss metsa küll ei kaitse,» ütles Sütt.