Läänemaalt leiab sajanditaguse Rootsi

Tõelise puhkuse juurde kuulub merekohin, liivarand ja rahulik männimets. Kui selle keskel igav hakkab, peab ümbruses ringi vaadates midagi huvitavat leidma. Läänemaalt leiabki -- vanu rannarootslaste külasid, kus mõnikord räägitakse veel sajanditevanust rootsi murret ja kus võõbatakse maju rootsipunaseks.

Tallinnast Haapsallu sõites tasub valida uuem maantee, mis Pärnu maanteelt Ääsmäel ära pöörab -- see on eelmisel suvel saanud uue ideaalselt sileda asfaltkatte. Viletsam, kuid huvitavam tee käib läbi Keila. Siis jäävad tee äärde Padise klooster, vanad linnamäed ja ilusad marjametsad. Kuid seda teed pidi võib Läänemaalt põhja poole näiteks tagasi sõita. Läänemaa keskus Haapsalu meenutab puhkajale natukene ka Pärnut oma rannapromenaadide, sanatooriumide ja söögikohtadega. Erinevalt Pärnust aga on Haapsalus tunduvalt rahulikum: turistid kas pole veel nii suurel hulgal jõudnud sinna või eelistavad nad suvepealinna seal toimuvate suvesündmuste pärast. Kui Haapsalust lõuna poole liikuda, leiab Rohuküla sadama lähedalt esimesed kuiva küljealusega telkimiskohad, mujal valitseb lepastunud niiske padrik. Haapsalust põhja pool algabki ajalooline rannarootsi: Noarootsi poolsaarel on korralikud asfaltteed suuremate asulateni, päris Eesti läänetippu minnes tuleb aga liikuda repjal kruusateel. Kohale jõudes on aga avanev vaade Läänemerele ja Vormsi poolsaarele pingutust väärt. Ujuma minnes tuleb aga jalutada üsna pikalt, enne kui vesi pahkluudest kõrgemale tõuseb. Põhja poole liikudes tasub läbi käia kõikide suuremate neemede tipud: Dirhamis on sadam, Spithamis vene sõjaväelinnak ja majakas, enne Nõvat aga algavad hingematvalt ilusad loodusmaastikud. Uuejõe jõesängi juures asuvad matkarajad, mis kulgevad mööda kõrget käänulist liivakallast mere äärde, lähedal on ka ilusad Peraküla järved. Läänemaal leiab kõige rahulikuma puhkuse, kui minna sinna telgiga.