• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 26.10.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Meediareklaami investeeriti tänavu üheksal kuul 13% vähem

Esialgsed kokkuvõtted 1999. aasta esimese üheksa kuu kohta näitavad, et võrreldes eelmise aasta sama ajaga on meediareklaami investeeritud raha hinnakirja hinna alusel vähenenud 13%. Vaadeldes ainult septembrit, on aga vahe eelmise aastaga vähenenud 8 protsendini jooksval kuul.
Olukord meediaharude lõikes on küllaltki erinev. Enim on kasvanud eelmise aasta esimese 9 kuuga võrreldes välireklaam (kasv 20--22%). Samuti on veidi kasvanud reklaam ajalehtedes (+2%) ja ajakirjades (+5%). Täpsustatud andmed raadios olnud meediareklaami (välja on arvatud sponsorreklaam) kohta ja samuti suhteliselt vähese reklaamimahuga suvi näitavad, et raadioreklaam on 9 kuu võrdluses vähenenud 18%. Lisandunud on täpsem informatsioon sponsorreklaamide kohta. Enim on vähenenud telereklaam (langus 29%). Samas tuleb siingi mainida, et mahajäämus eelmise aastaga on vähenemas. Aasta edukus konkreetsete meediakanalite ja pinnamüüjate lõikes on aga väga erinev.
Märkimist väärib septembris nii tele- kui ka trükireklaami puhul mahajäämuse vähenemine eelmise aastaga. Kas tegemist on trendiga reklaamituru tervenemise suunas, näitab juba oktoober.
Kogu 1999. aasta reklaamituru languse ulatus sõltub «jõulukvartalist». Hetkel võib seda prognoosida hinnakirjahindade tasemel 3--4% ja 12% languse vahele. Reaalsetes hindades võib see tähendada ka veidi väiksemat langust.
Kuivõrd on kolm kuud tagasi prognoositud mõju tegurid praeguseks muutunud?
- «Jõulumarketing» või õigemini «millenniumimarketing» ei ole Eestis veel seni sellist hoogu saanud kui näiteks Soomes või USAs. Siit tulenevalt on keeruline sarnaselt 1997. aastaga prognoosida reklaamimahu suurt kasvu detsembris.
- Esialgsed andmed kohalike valimiste reklaamikampaania kulude kohta näitavad, et panustati vähem raha kui riigikogu valimiste puhul. Samas ei kujunenud olukord niivõrd pessimistlikuks, kui kolm kuud tagasi välja näidati.
- Telereklaamiturul ei ole võimalik täheldada suurte rahvusvaheliste reklaamijate Eestisse suhtumise positiivsemaks muutumist ning pigem iseloomustas nende suviseid meediapanuseid jätkuv langus 1998. aastaga võrreldes. Kümnest suuremast telereklaamijast on võrreldes eelmise aastaga reklaamipanuseid suurendanud ainult Coca-Cola, Benckiser ja L'Oreal.
- Majandusanalüütikute prognoositud majanduskasv Eestis võib reklaamiturule mõju avaldada «päästikmehhanismina», kuid siinkohal tuleb arvestada väikese ajalise nihkega.
BMF Gallup Media reklaamikulutuste monitooringuuringu andmebaas ulatub aastasse 1994. Hetkel sisaldab uuring andmeid reklaamide kohta neljas Eesti telekanalis (ETV, Kanal 2, TV 3, TV 1), enam kui 100 ajalehes-ajakirjas (viimasena lisasime venekeelsed regionaalsed väljaanded), 6 raadiojaamas (Raadio 2, ASi Trio raadiojaamad, Raadio Tartu) ja kaheksas peamises välireklaamikanalis. Andmed tele- ja trükireklaami kohta on kogunud BMF Gallup Media monitooring-meetodil, andmed raadio- ja välireklaami kohta on edastanud vastavad kanalid. Kuna täpne reklaamimüügihind on ärisaladus, siis on kõik reklaamid andmebaasi sisestatud hinnakirjahinna alusel. Uuringu kasutajatel on igapäevaselt võimalik jälgida oma konkurentide meediakäitumist.
Autor: Margo Veskimägi

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele