Avalik-õiguslik idee ja Eesti Televisioon

Osa Reformierakonnast tahab Eesti Televisiooni (ETV) ümber käivate segaduste lõpetamiseks telejaama kiiresti erastada.

Äripäeval on siiralt hea meel, et idee, mida oleme kultiveerinud juba pea neli aastat, hakkab vilja kandma.

ETV tulnuks erastada juba ammu. Oleks jäänud raiskamata sajad miljonid maksumaksjate raha. Hulk auru, mis riigikogu ja valitsus ETV teemal arutamise peale kulutanud on, leidnuks kasulikumat rakendust.

Reformistide kava vastu on koalitsioonipartnerid Isamaaliit ja Mõõdukad. Nii et auru ja raha kulub tõenäoliselt veelgi. Avalik-õiguslikku ETVd aga, millest räägitakse, pole. On abstraktne idee, millel pole sisu. Idee, millest räägitakse, aga mis ei toimi. Ühe erakanali juhi sõnul pole Eestis keegi suutnud avalik-õigusliku meedia funktsioonigi defineerida.

«Eesti kultuuri vahendamist ja sotsiaalsete ülesannete täitmist ei saa jätta vaid erakanalitele,» ütleb üks erastamise vastane, mõõdukas Marju Lauristin. «Ühiskonnas peab säilima üks kanal, mis ei ole rajatud kommertsalusele ja kus võiks olla kindel, et sealt tulev on poliitiliselt objektiivne ja Eesti rahvuskultuuri edendav,» väidab ekskultuuriminister Jaak Allik.

ETV tänasest saatepäevast saab nende mõõtmete alla mahutada ehk AK uudised, ühe kahest ETV kultuurisaatest -- «OP!» ja venekeelse «Sina» raadiodiskor Julia Kalendaga. Soustiks kõrval «Väike Hobo» 90. ja «Kõik mu lapsed» 72. osa pluss ohtralt telekaubamaja kogu tema imettegeva kaubavalikuga. Kui ETVst ühel päeval erakanal saaks, ei muutuks vaataja jaoks suurt midagi. Vaevalt sellest arugi saadaks. ETV programm ja mentaliteet ei erine ammu kommertskanalite omast. Näiteks anti pühapäeval igati kommertskanalile omasel moel ETV vaatajale teada, milline firma riietab publitsistikasaate Brauser juhti Indrek Treufeldti.

Kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa on Äripäevale ühe ETV erastamist välistava põhjusena toonud, et telekanalid võib omastada Eestile ebasõbralik kapital, kelle toodetav programm on Eestile ideoloogiliselt kahjulik. Samuti peab olema võimalik kiirelt elanikkonda teavitada sõjaohust või õnnetusest riigis. Samas möönis kantsler, et riigi huve saab kaitsta ka ringhäälingulubade jaotamisel, pealegi kuulub ringhäälingu saatekeskus riigile.

Raske uskuda, et juhul kui vaenlane on maale astumas, poleks näiteks Kuku Raadio nõus oma «Keskpäevatundi» sellest teatamise tarvis katkestama. Kogu vähemustele mõeldud, sotsiaalset ülesannet täitvat või rahvuskultuuri propageerivat programmi saab edukalt riigihanke korras osta erakanalitelt.

Reformierakondlaste ettepanek näitab, et on võimalik mõelda ka teistmoodi, mitte ainult avalik-õigusliku meedia idees kui dogmas kinni olles. Toimetus soovib sellist mõtlemist ka teistele poliitikuile. Eriti tingimustes, kui avalik-õiguslikku telekanalit Eestis tegelikult polegi.