XXL.EE -- kangelane börsilt

Et ühe börsiettevõtte aktsia kallineb aastaga ligi seitse korda ehk 700%, ei ole Eestis just tavapärane nähtus. Võrdluseks, Hansapanga aktsia hind tõusis ühe kuuga «vaid» 22 protsendi võrra.

Selline edu börsil ei paneks kedagi imestama, kui tegemist oleks superkasumliku ja tuntud ettevõttega. Kuid kasumit pole ei XXL.EE ega tema eelkäija Pennu ammu näinud -- 1998/1999. majandusaastal sai firma 42 miljonit krooni kahjumit, aktsia- ja omakapitali suhe on paigast ära ning käibenumbrid on tagasihoidlikud.

Fakt, et selle väikefirma vastu tuntakse suurt huvi nii Frankfurti, Müncheni kui ka Tallinna börsil, on nii konkurentide kui ka analüütikute jaoks üks suur mõistatus. Sellest on ka saanud kuum teema arvukates interneti uudistegruppides.

Lõhmus-Haavel-Viisemann (LHV) alustab juba sel kuul 52 miljoni paigutamist Eesti internetifirmadesse. Sama plaanib Joakim Heleniuse juhitav Trigon Capital 2--3 investeerimisprojektiga ligi 50 miljoni kroonises mahus.

«Hüsteeria interneti aktsiate ümber on kestnud maailmas juba paar aastat ja saavutanud erilise hoo viimase aasta jooksul. Põhjuseks ei ole mitte ainult loodetavad suured kasvunumbrid ja kasumid tulevikus, vaid ka riskikapitali üleküllus aktsiaturul,» lausub Randpere. «Mõnes mõttes on olukord sarnane 30. aastate eufooriaga, mis eelnes börsikrahhile ja majanduskriisile. Eesti interneti aktsiate hüsteeria on eriti pateetiline, kuna Eestis seda vaba riskikapitali liiga palju pole, mis aktsiakursid pilvedesse viiks.»

Randpere räägib, et Eestis on normiks saanud selline rahvuslik peitusemäng, mille eesmärgiks tundub olevat mingi naiivse välismaalase leidmine, kes ei tea midagi firmade tagamaast ja tegelikest turuväljavaadetest ning on valmis maksma fantaasiasummasid ainult seetõttu, et firma nimes esineb täheühend IT, com või ee.

Pärast omanikuvahetust kolis XXL.EE uhkest PCT (Pennu Computer Tehnology) Grupi majast välja, vahetades selle tagasihoidliku kommivabriku Kalev hoones asuva büroo vastu.

Eesti edukaima börsiettevõte XXL.EE kontor on praegu kõike muud kui hubane -- uude kohta veel pole sisse elatud, peaukse juures puudub firmalogoga silt.

See Järvevana teel asuv uhiuus maja osutus nii Pennule kui tema omanikule Alo Koobile saatuslikuks ja rahaliselt ülejõukäivaks, põhjustades 11 miljoni krooni suuruse kahjumi. Koop lahkus ettevõtte juhatusest 1998. aasta novembris.

Siis tuligi liiga paljude asjadega korraga tegeleda üritanud ja läbikukkunud firmat juhtima soomlane Arho Anttila, kes on varem juhtinud Tartu Õlletehast. Pennu asemel möödunud augustist tegutsev XXL.EE hakkab varasemate aastate koormast tasapisi vabanema. Kulusid kärbitakse üsna radikaalselt -- Keila arvutitehas pandi kinni, hulk töötajaid koondati, töökohad on tagasihoidlikumad ja ettevõtte tegevus on suunatud neile tegevusaladele, mis näivad praegu tulusatena. 1999. aasta märtsis loobus tollane Pennu ka internetti sissehelistamisteenuse pakkumisest ja müüs oma tuhatkond klienti ASile Uninet Andmeside.

Nüüd keskendub XXL.EE kahe põhitegevusena interneti uudisteväravate haldamisele ja digitaalmeediale. Selleks hakkab ta Soome suure IT-firmaga Infopiste OY koostööd tegema Tallinna uue infolehekülje kallal. Arho Anttila ei välista võimalust, et Infopiste ostab XXLi internetivärava hiljem ära.

«Infopiste on asjalik firma ja nüüd on XXLil ka miski visioon olemas,» räägib internetivärava Uninet arendusjuht Taavi Talvik. «Sisuliselt oli neil sama probleem kui MicroLinkil -- leida edasine tegevus siis, kui arvutitootmine väheneb. MicroLink tuli sellest ilusti välja juba mingi aeg tagasi, XXL võib ka välja tulla.»

Lisaks tavalistele teenustele, mida enamik internetiväravaid pakub, nagu uudised, horoskoop, ilmateade, saab www.xxl.ee aadressilt ligi ka tutvussaate IceDogM Show jututoale, osta.ee internetioksjonile ja e-raamatupoele. Samuti juhatab aadress www.xxl.ee huvilisi Eesti suurimale tutvusliinile. Portaali kasutajad saavad registreerida Eesti kõige turvalisema e-posti kasutajateks.

XXL.EE internetivärava ehk portaali teenuste kasutamiseks on vaja ennast registreerida andmebaasis, kus lisaks nimele, vanusele ja elukohale tuleb teatada leibkonna sissetuleku, pankade ja pangakaartide eelistuste, elamispinna suuruse ja muude huvitavate detailide kohta, mille kogum suudaks konkureerida ka kurikuulsa Perli baasiga.

«Kasutajatelt andmete kogumise eesmärk on aru saada teie eelistustest ja vajadustest ning lähtuvalt kogutavast informatsioonist saame kujundada XXL.EE internetivärava teenuseid teile mugavamaks,» põhjendab firma oma soove nii palju oma klientide kohta teada saada.

Kui Äripäeva tasulisel veebileheküljel on 6142 registreeritud kasutajat, siis tasuta XXL.EE-l on praegu vaid 5000 klienti. Internetivärav toob praegu XXLile reklaamiga sisse 70 000 krooni kuus, kuid portaali loojatel on tunduvalt suuremad ambitsioonid.

«Portaal ei too praegu sisse eriti midagi, kuid me ei kaota ka. Umbes viie aasta pärast hakkame portaaliga aga teenima,» on Arho Anttila optimistlik.

Praegu on kõige populaarsem internetivärav MicroLinki tütarfirma www.delfi.ee, mis kogub päevas kuni 200 000 pöördumist oma lehekülgedele.

www.xxl.ee-d vaadatakse Anttila sõnul 1,2 miljonit korda kuus, mis teeb keskmiselt 40 000 pöördumist päevas.

«Delfi klientide arv on septembrist enam kui kahekordistunud,» on otsinguserveri Delfi turundusdirektor Allan Sombri tulemustega rahul.

Spetsialistide hinnangul on Delfi kõrvuti Eesti Telefonile kuuluva Netiga internetikeskkonna turuliider.

Arvestatava külastajate arvuga on veel portaalid WWW värk, Eesti Päevaleht, Postimees ja Mega internetivärav.

Viimane näiteks püstitas tänu mitmepäevasele reklaamikampaaniale sel kolmapäeval oma külastaja rekordiks 27 000 külastust päevas.