Ikka ja jälle on Eesti taasiseseisvumise järel püütud algatada haldusreformi. Ikka ja jälle on astutud samale rehale. Kalevipoja kombel on lauaga lapiti virutatud paari-kolme probleemi suunas. Ürituse lõpuks on lauad puruks taotud (loe: ressursid kulunud), Kalevipoeg väsinud (loe: reform sumbunud) ja sortse (loe: vohavat haldusaparaati) veel rohkem. Võtaks seekord head nõuannet kuulda ning tõmbaks serviti ja korralikult.
Millega on seni püütud tegeleda? Ministeeriumide liitmine, omavalitsusüksuste ühendamine, haldusterritoriaalse jaotuse muutmine, riiklike sihtasutuste reform -- kõigega ükshaaval ja tulutult.
Osavad ametniku-sortsid on ohtu aimates eest ära hüpanud ja kiiresti endale abiväge soetanud. Nii oleme jõudnud olukorda, kus probleemide ring tõmbub meie ümber üha koomale. Riigi halduskulud kasvavad kiiremini kui sisemajanduse koguprodukt, mis tähendab, et me ei suuda oma riiki varsti enam püsti hoida.
Haldusreform pole üksnes lihtne kulude kokkuhoid omavalitsuste või riigiasutuste ühendamise teel. Reform peab olema laiem ja muutma tervikuna kogu riiklikku haldusmudelit, mis lähtuks meie väga piiratud ressurssidest. Selleks tulebki võitlusväli serviti puhtaks lüüa ning otstarbekuse ja efektiivsuse järgi uus mudel luua.
Rõhutan, et Eestile ei sobi teiste riikide haldusmudelid. Iseäranis lootusetu on üle võtta suurte ja rikaste Euroopa Liidu riikide mudeleid, sest neid me oma väikese rahvaarvuga ja tagasihoidliku sisemajanduse kogutoodanguga ühe inimese kohta toimivana hoida lihtsalt ei suuda.
Riik ja omavalitsused on võtnud enda kanda kaugelt rohkem ülesandeid, kui täita suudetakse. Avalike teenuste, mis kokku moodustavadki halduse ehk valitsemise, kvaliteet ei ole tõusnud võrreldavalt halduskulude kasvuga. Põhjus on lihtne, kvaliteeti üritatakse korvata kvantiteediga. Paraku tekib seeläbi ainult paralleelstruktuure, mille tegevuse põhiosa läheb omavaheliste suhete selgitamisele.
Avalike teenuste kliendid, nende hulgas ka ettevõtjad, peavad täna selle ebaefektiivse tegevuse kinni maksma ja lootma, et kvaliteet vähemalt hullemaks ei lähe.
Tegevuste audit peab välja selgitama, milliseid funktsioone riik tõepoolest peab täitma. Kahtlemata tuleb sellise analüüsi tulemusel välja suur hulk tegevusi, mille võib rahumeeli lõpetada, konkursi korras erasektorilt tellida või oluliselt efektiivsemalt lahendada. Valitsusel tuleb siin teha kiireid ja radikaalseid otsuseid ning mitte lasta end häirida ametnike visast ning vaikivast vastupanust.
Haldusreformi kaudu on vaja leida eeskätt inimressurssi uute väärtuste loomiseks. Riigiametites, vallamajades ja muudes üha kasvavates haldusaparaadi osades on tööl kaugelt suurem hulk inimesi kui vajalik. Paljud neist inimestest oleksid võimekad ettevõtjad, spetsialistid või müügimehed, kuid uute väärtuste loomise asemel on nende põhitoodanguks praegu bürokraatia. Kui õnnestuks osa neist inimestest erasektorile tagasi võita, suureneksid kindlasti riigi tulud, rääkimata kulude vähenemisest.
Iseäranis hästi mõjuks see paljuräägitud regionaalsele arengule. Selge on see, et praegu on kohtadel ettevõtlikke inimesi pigem puudu kui ülearu. Seega tuleb riikliku poliitikaga luua hoovad, mis lausa sunniksid seni avalikus sektoris poole jõuga töötavaid inimesi siirduma eraettevõtlusesse ning seal end maksimaalselt realiseerima.
Võimalus kasvatada erainitsiatiivi avaliku sektori arvel on kaasata avalike teenuste osutamisele järjest rohkem erastruktuure. Kulusid-tulusid kalkuleeriva eraettevõtjana suudaks tänane ametnik täita oma ülesandeid mitu korda efektiivsemalt.
Euroopa Liit on heitnud meile ette vähest haldussuutlikkust. Ärge laskem ennast segada ametniku-kesksest tõlgendusest, et see tähendab riigiaparaadi suurendamise nõuet.
Euroopa Liit ei kirjuta meile ette, mitu ministeeriumi mitme töötajaga peab meil olema. On vaid sätestatud funktsioonid, mida iga liikmesriik peab täitma. Kuidas nende täitmist korraldada -- kas näiteks ülesandeid erasektorile delegeerides või sihtasutusi luues -- otsustab Eesti ikka ise.
Küll aga kohustab Euroopa Liiduga liitumine meid endid kiiresti haldusreformi läbi viima. Muidu ilmub meie kodustele sortsidele appi kolme peaga lohe, kellega võitlemine on ju teadupoolest palju keerulisem.
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.