Kuidas saab ettevõtte juht vältida valesid otsuseid?

Valede otsuste tagajärgedest ülesaamisega tuleb palju vaeva näha nii investeerijal kui ka firma jaoks tähtsa ametikoha täitnud omanikul või tippjuhil. Vajadus ja harjumus kiiresti tähtsaid otsuseid teha suurendab otsustaja vilumust, kuid samas tekitab ohu pealiskaudselt otsustada. Varasema kogemuse absolutiseerimine takistab muutuvas ärikeskkonnas oluliste uute võimaluste ja ohtude arvessevõtmist.

Otsustaja, kes ei taha maha käia, peaks vabanema tunnetuslikest barjääridest, mis võimalikest alternatiividest parima valimist takistavad.

1. Kui tegelikku probleemi on raske määratleda, suundub energia kergesti teisejärgulistele probleemidele elegantsete lahenduste otsimisele.

2. Ankurdamine tähendab otsustaja tunnetuslikku klammerdumist esimese talle teatavakssaanud fakti külge. Hiljem saadud informatsioon ei suuda enam esialgset ühekülgset järeldust kõigutada.

3. Status quo säilitamise püüe iseloomustab konservatiivse meelelaadiga otsustajat. Valitakse tegevusvariant, mis toob kaasa kõige vähem muudatusi.

4. Juba tehtud kulutused on argumendiks, et ebaõnnestumisele määratud või väheefektiivset projekti jätkata. Selle mõtteloogika mõjul on miljoneid põhjatutesse aukudesse «investeeritud».

Õige otsuse tegemiseks tuleb vältida nii liigset enesekindlust kui ka üliettevaatlikkust. Liigne enesekindlus toob kaasa põhjendamatuid riske. Iga hinna eest riskide vältimise püüe aga tähendab kasutamata võimalusi ja tulusalt rakendamata ressursse. Riske aitavad hinnata ja arvesse võtta potentsiaalsete probleemide analüüs, otsustusmaatriksid ja mitmed teised süsteemse otsustamise meetodid. Esimese miljoni teenimisel ei peeta neid meetodeid sageli oluliseks, kuid suurema kapitali säilitamiseks ja rakendamiseks on neist palju kasu.