Majandustarkvara valik

Eestis puudub organisatsioon, mis majandustarkvara tootjate ja kasutajate vahelisi suhteid reguleeriks ja hinnanguid annaks. Kui selline oleks olemas, käsitletaks juhtumit ilmselt eetikakomisjonis. Mõlemat poolt ära kuulamata on raske anda hinnangut ja soovitust.

Näiteks FirstOffice. Tasuta on võimalik kasutada näiteks lihtsat veebilahendust www.netledger.com. Tõsi, see on Ameerika-keskne eraisiku lahendus. Korralikum NetLedgeri veebilahendus maksab 5 USD kuus.

Võtmeprobleemiks on andmebaasi mootori töötamine Linuxil. Microsoft SQL seni veel Linuxil ei tööta, seetõttu kõik MS SQLil põhinevad majandustarkvarad Linuxit ei tunnista. Küll aga töötab Linuxil Pervasive SQL ja Eestis on entusiastide poolt edukalt katsetatud Scala Btrieve versiooni Linuxil. See ei ole tasuta ja kahjuks puudub tal ka ametlik Scala organisatsiooni tugi. Ilmselt esimene eestikeelne majandustarkvara, mis Linuxil tööle hakkas, oli Unikko, kuna andmebaasisüsteem Progress, millel Unikko põhineb, oli esimesi andmebaase, mis Linuxit toetama hakkas.

Unikko on eestikeelne, ei ole tasuta, saab Unikkosoftist. Eestis on minu teada olemas ka ametlik tugi Red Hat Linuxil töötava Unikko/Progressi jaoks.

Fookuse muutus on kulude juhtimiselt tulude juhtimisele. Olulisim on, et majandustarkvaras äriprotsess integreeruks veebilahendustega või oleks veebipõhine. Müügitellimused ja ladu peavad olema klientidele kättesaadavad veebist, ostutellimused integreeritavad tarnija ekstranetiga.

Parim kriteerium on raamatupidamiskannete arv ühes kalendrikuus. Eesti tingimustes võib lugeda mikro- ja väikeettevõtteks firmat käibega alla 50 mln krooni, 1?10 kasutaja ja alla 10 000 kandega kalendrikuus. Majandustarkvara klass on sel juhul Tier-1. Keskmine ettevõte on 50?500 mln kroonise käibega 10?100 kasutajaga ja 10 000?100 000 raamatupidamiskandega firma (Tier-2).