Mis oleks, kui me maksaksime riiklikult oluliste probleemide lahendamise eest tegijatele korraliku boonuse, näiteks kamba peale miljon eurot, küsib IT-ettevõtja ja endine riigiametnik Taavi Kotka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- “Sugugi mitte kõik ametnikud pole lorud, kuid täna puudub neil motivatsioon oma valdkonnas innovatsiooni või bürokraatia vähendamisega tegeleda,” kirjutab ettevõtja ning endine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka. Foto: Liis Treimann
Umbes 20 aastat tagasi said eraisikud hakata esitama maksuametile eeltäidetud tuludeklaratsioone. Keeruliste pabervormide täitmine ja pikad järjekorrad jäid ajalukku, süsteem korjas ise erinevatest registritest info kokku ning inimesele jäi vaid ülevaatamise vaev ja paar hiireklikki.
Mõne aastaga jõuti muljet avaldava statistikani: 96% kohustuslastest esitasid digitaalse deklaratsiooni. Ning mis veelgi olulisem: 90+% esitajatest ei muutnud algandmetes midagi ehk siis olid nõus masina poolt kalkuleeritud numbritega. Üks Eesti tähtsamaid e-edulugusid oli sündinud.
Sellele järgnesid rida olulisi digireforme tolli valdkonnast, automaatsed maksukontrolli süsteemid jne. Paberile sai ambitsioonikas plaan: Aruandlus 3.0, mis pidi nii EMTA-le kui ka statistikaametile esitatavat informatsiooni automatiseerima tasemeni, kus need ettevõtted, kelle äri on sularahavaba ning kes on nõus oma pangakonto või raamatupidamissüsteemi ridade jagamisega, ei peaks täiendavaid raporteid riigile esitama. Vabatahtlik, keegi ei kohusta – kui ei meeldi, siis võid jätkata nii nagu seni.
Kelle motivatsioon?
Riigile aruannete esitamine on kulu. See ei tõsta käivet, aga vähendab kasumit. Lisaks tekib andmete esitamisel vigu, mis suurendavad nii ettevõtja kui ka riigi poolt menetlemiseks kuluvat aega/raha.
Miks siis on Aruandlus 3.0 siiani tegemata?
Sest see on keeruline. Ei ole nii, et muudan ühte seadust ja valmis. Reegleid on palju, osapooli on palju – erinevad ministeeriumid, pangad, raamatupidamissüsteemid jne. Lisaks poliitilised tõmbetuuled, vahetuvad valitsused ja uued kiireloomulised soovid, mis panevad ametniku fokuseeruma lühiajalistele eesmärkidele ja lükkama edasi pikemaajalisi teemasid. Kui sa pead kribinal-krabinal saama valmis automaksu, siis ei ole aega selle kõrvalt tegeleda ettevõtete bürokraatia vähendamisega.
Siinkohal tuleb tunnustavalt märkida, et EMTA on aastate jooksul olnud üks radikaalsemalt personali vähendav organisatsioon nii avaliku kui erasektori võrdluses.
Kuid on üks oluline aspekt veel, miks nii see reform kui ka paljud teised keerulised ja pikaajalised reformid on Eestis tegemata – motivatsioon. Kelle motivatsioon see on, et Aruandlus 3.0 saaks tehtud?
Muutuse eest miljon
Raha paneb rattad käima. Mis oleks, kui me riiklikult oluliste teemade lahendamise eest maksaksime tegijatele korraliku boonuse? Erika Salumäe sai olümpiakulla eest maja.
EMTA arvutuste kohaselt säästaks masin-masin liidesele üleminek ettevõtjatele igal aastal kümneid miljoneid eurosid. Miks mitte maksta Aruandlus 3.0 ärategijatele kamba peale ühekordselt näiteks miljon eurot?
Rõhutades siinkohal, et raha makstakse mitte seaduste muutmise eest, vaid ainult juhul, kui ühiskonnas on toimunud muutus. Ja see muutus ei ole hinnanguline, vaid mõõdetav 0/1 parameetrina. Näiteks: 51% EMTA deklaratsioonidest esitatakse automaatselt masin-masin liidese kaudu (s.t. raamatupidaja ise enam EMTA keskkonda sisenema ei pea).
Arvestust osalenud inimeste ja nende panuse üle peaks EMTA ning auhinnapoti paneb välja ja järelevalvet teostab riigikantselei. Raha tuleks valitsuse reservfondist.
Sama mudelit saaks kasutada ka teistes valdkondades – hariduses, tervishoius, põllumajanduses jne. Vajalik reform ja mõõdikud lepitakse eelnevalt avalikkuse ees kokku ning kui muutus ühiskonnas on toimunud, siis tuntakse rõõmu ja makstakse summad kobisemata välja. Oluline on rõhutada: eesmärk ja tasu lepitakse ette kokku.
Et ei jääkski rääkima
Sugugi mitte kõik ametnikud pole lorud, kuid täna puudub neil motivatsioon oma valdkonnas innovatsiooni või bürokraatia vähendamisega tegeleda. Surud vere ja higiga läbi suurema reformi ja tasuks on… mis? Riiklik auraha või lihtsalt õlale patsutus ministri poolt?
Sul ei ole vahendeid teiste ministeeriumite ametnike motiveerimiseks. Meedias saad pidevalt peksa, sest reform võtab aega ja kui välja ei tule, siis saad kinga. Pole just parim perspektiiv. Lisaks on mõned teemad poliitiliselt nii sensitiivsed ja sisult nii keerulised, et me oleme rahvana nõus pigem igal aastal maksma kümneid miljoneid eurosid ebaefektiivsuse eest kui tegelema probleemi endaga. Olgu näitena toodud gümnaasiumite reform.
Seda motivatsioonimudelit ei saa üle ekspluateerida, aga see aitaks erinevates valdkondades selgelt sõnastada, mis on tähtis, kuidas me mõõdame edu ning kui palju oleme ühiskonnana nõus maksma selle eest, et vajalikud muudatused lõpuks tehtud saaksid.
Me võimegi jääda rääkima riigireformist või muretseda laste ülekaalu pärast. Proovime, kas raha paneb rattad käima! Kahju ei ole võimalik saada, sest kokkuvõttes makstakse summad välja ainult juhul, kui ühiskonnale vajalik muutus on päriselt toimunud.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad
Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.
Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile
[email protected].
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!