Erakõrgkoolid tulevad hästi

Eestis on 21 erakõrgkooli, millest ligikaudu pooled on registreeritud äriühingute ja pooled sihtasutustena. Neist suuremate aastakäive ulatub kümnetesse miljonitesse kroonidesse.

Eesti vanim eraõppeasutus, 12 aastat tegutsenud Eesti Kõrgem Kommertskool (EBS) on ise, ilma omanike rahasüstita toime tulnud käivitamisest saadik. Algkapitali teenis kool 80ndate lõpus mõnekuulisi tänapäeva magistriõppega võrreldavaid täiendusõppe kursusi korraldades. Kursuslaste hulka kuulusid näiteks endised pankurid Jüri Mõis ja Guido Sammelselg.

?Küllaltki soliidne õppemaks andis meie koolile stardikapitali,? meenutab EBSi asepresident Tõnu Küttmaa.

Mullu detsembris lõppenud 18 kuud kestnud majandusaastal teenis AS Eesti Kõrgem Kommertskool 43 miljoni krooni suuruse käibe juures 1,2 miljonit krooni kasumit. Peale ülikooli suurendab ettevõtte käivet EBS Gümnaasium ja Avatud Ülikool, mis pakub täiskasvanute täienduskoolitust.

Küttmaa sõnul tuleb ligikaudu 90 protsenti tuludest ja valdav osa kasumist praegu veel siiski ülikoolist. ASi Eesti Kõrgem Kommertskool põhikiri välistab kasumi jaotamise aktsionäride vahel. ?Meie eesmärk pole omanikele tulu teenida,? kinnitab Küttmaa.

Samuti ei võta dividende Hannes Tamjärv, Urmas Sõõrumaa, Rain Lõhmus ning Tea Varrak, kellele kuuluva ASi Audentes kasum moodustas eelmisel, kooliaastaga kattuval ja juunis lõppenud majandusaastal 1,7 miljonit krooni. Ettevõttele kuuluva Audentese Kõrgema Ärikooli kasum andis sellest 1,2 miljonit. Audentese käive moodustas eelmisel aastal 30 miljonit krooni, millest kõrgkool andis 22.

?Omanikud pole Audentesesse oma raha tegelikult kunagi paigutanud, oleme ise toime tulnud,? ütleb ASi Audentes pearaamatupidaja Tiia Ojasalu. Õppemaksudele toovad lisa kõrgkooli uurimistööd.

Concordia ülikooli omanik on OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus, mille käive ületas ülikooli presidendi Mart Susi sõnul 40 miljonit krooni. Täpsemalt Susi majandustulemusi kommenteerida ei soovi. ?Loomulikult oleme alati olnud plussis,? lisab ta vaid. Dollarites õppemaksu arvestav Concordia on tõenäoliselt kõrgharidust pakkuvatest koolidest kalleim ? bakalaureuse kraadini viiva hariduse eest tuleb seal praeguse kursi järgi erialast sõltuvalt välja käia ligikaudu 50 000 krooni õppeaastas. Sellele lisandub õppematerjalide maksumus, mis ulatub kuni 5000 kroonini.

Eesti Humanitaarinstituudi käive oli möödunud aastal 2,45 miljonit krooni. Sisuliselt näitab see teisel poolaastal ehk sügissemestril teenitud raha, sest kooli haldav asutus registreeriti sihtasutuseks alles aasta keskel.

?Ots otsaga tuleme kokku, aga ega humanitaarharidus ei ole kunagi väga hästi elanud, see pole nii populaarne kui juura või majandus,? nendib instituudi juhatuse liige Viive Krips. ?Õppemaksudele lisaks püüame ikka leida toetust annetuste näol.? Kooli on soodsate toodete ja muu abiga toetanud näiteks Estoplast ja Thulema.

Juriidilist kõrgharidust pakkuva Õigusinstituudi rektor Talis Bachmann sihtasutuse majandusnäitajaid avaldada ei taha. ?Meie juhtkond on nii otsustanud,? ütleb ta.

EBS, Concordia Ülikool, Õigusinstituut ja Humanitaarinstituut saavad väikest toetust riigieelarvest erakoolide toetusfondist või riigi tellitud 55 õppekoha eest makstavast rahast. Riigi tellimus on eraülikoolide juhtidele valus küsimus, sest seni on haridusministeerium valdava osa riigieelarvest rahastatavatest õppekohtadest tellinud avalik-õiguslikest ülikoolidest. Samas pakuvad viimased sarnaselt erakoolidega ka tasulist haridust. ?Kui avalik-õiguslikud kõrgkoolid võivad pakkuda tasulist õpet, peaks riigitellimus nende ja erakõrgkoolide vahel jaotuma proportsionaalselt,? ütleb Talis Bachmann.

Haridusministeeriumi kõrghariduse talituse osakonna juhataja Maiki Udam nendib, et mõnel erialal on avalik-õiguslike ülikoolide osakaal riigitellimuses tõesti ebaproportsionaalselt suur. ?Näiteks juura erialal kavatseme neid proportsioone tasakaalustada,? tunnistab ta.

Udami hinnangul on eraülikoolide hulgas on toimunud tuntav areng. ?Ma arvan, et praegu on olemas väga häid koole,? ütleb ta. Samas tegutseb tema sõnul ka nõrgemaid koole, kust saadav haridus on kaheldava väärtusega. ?Erakoole on natuke liiga palju, aga konkurents ja seadusega kehtestatud karmimad nõuded sunnivad neid tõenäoliselt peagi koonduma,? prognoosib Udam.

Tasulise hariduse omandamine on tänases Eestis riskantne, sest valdav osa erakõrgkoolide ja ligi pool avalik-õiguslike kõrgkoolide õppekavadest on tänini riiklikult tunnustamata.

Eesti erakõrgkoolide õppekavadest on seni akrediteeritud üksikud. Seaduse järgi ei saagi kõrgkooli õppekava akrediteerimist otsustada enne, kui esimene lend üliõpilasi on läbinud sellest vähemalt kolmveerandi.

?Nii peavad mõned üliõpilased tahes-tahtmata võtma riski, et nende haridust võib-olla ei tunnustatagi,? nendib Euroülikooli prorektor Peeter Vares.

Tegelikult pole rahvusvaheline akrediteerimiskomisjon hinnanud ka ligikaudu poolt avalik-õiguslike ülikoolide õppekavadest. Sellele juhtis hiljuti tähelepanu riigikontroll, märkides riigi vara kasutamise ülevaates, et riigil puudub kindlus, kas riigieelarvest rahastatav kõrgharidus üldse vastab kehtestatud standardile.

Kui riigi kulul õppivad tudengid riskivad ainult kaotatud ajaga, siis osa end petetuna tundvatest erakõrgkoolide üliõpilastest pöördub tarbijakaitseametisse, et kasutute õpingute eest makstud raha tagasi saada.

?Nüüd, kooliaasta algul, on pöördumisi palju,? kinnitab tarbijakaitseameti asedirektor Enn-Toivo Annuk. ?Viimase paari päeva jooksul olen rääkinud umbes 40 inimesega.?

Tema sõnul on kaevanud nii need, kes tasunud akrediteeringuta hariduse eest, kui ka need, kes maksnud raha end küll koolina reklaamivale, kuid tegelikult isegi koolitusluba mitteomavale ettevõttele.

Annuki sõnul pole ükski juhtum veel lahenduseni jõudnud, aga tunnustuseta hariduse eest raha maksnud üliõpilastel peaks olema õigus raha tagasi saada küll.

Haridusministeeriumi kõrghariduse talituse juhataja Maiki Udami sõnul saab üliõpilane raha tagasi nõuda siis, kui tema ja kooli vahel sõlmitud lepingus on lubadus, et kool annab riiklikult tunnustatud hariduse. ?Kui on kirjas, et lihtsalt läbitakse mingid kursused, pole võimalik raha tagasi küsida.?